Koolivõrk muutub mõne aastaga

Haridusminister Tõnis Lukas pani kohalviibijaile südamele, et koolivõrku kujundades tuleb silmas pidada eelkõige laste huve, mitte õpetajate töökohtade säilitamist või omavalitsuse maine kujundamist. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Haridusministeeriumi esindajad ei nimetanud eile siinsetele haridus- ja omavalitsusjuhtidele ühtegi kooli, mis tuleks lähemal ajal sulgeda, kuid kinnitasid, et 2012. aastal on õppeasutusi praegusest vähem.

Viljandi maavanem Kalle Küttis ütles eile hommikul «Sakalale», et ootab kohtumiselt konkreetsust, mis aitaks langetada tähtsad otsused võimalikult kiiresti.

«Ei tahaks, et asi jääks kauaks lihtsalt loosungite tasemele,» ütles ta.

Viljandi Valuoja põhikooli direktor Matti Orav jagas seda seisukohta. «Kui oleks selge, milliseid koole peetakse jätkusuutlikuks, oleks teistel maakonna haridusasutustel võimalik sellest lähtudes tulevikuplaane teha,» leidis ta.

Siiski olid Tartu külalised oma esinemistes ettevaatlikud ega toonud eraldi välja ühtki kooli.

«Kolm aastat tagasi rääkisin teile umbes sama juttu,» ütles haridus- ja teadusministeeriumi analüüsitalituse juht Tiina Annus, viidates poliitikauuringute keskuse Praxis toonase üle-eestilise uuringu tulemustele.

Sel kevadel Viljandi maavalitsuse ja haridusministeeriumi vahel sõlmitud leppe põhjal korraldatud uuringus võeti prognoose koostades õpilaste ja klassikomplektide arvu kõrval arvesse rahvastiku tihedust.

«Uut koolivõrku ma teile ei esitle,» jätkas Annus, näidates kohaletulnuile praegust hariduskaarti, millel joonistuvad selgelt välja tõmbekeskused.

Uuringud kinnitasid, et õpilaste ränne teistesse koolidesse või omavalitsustesse suureneb kooliastmete kaupa. Kui näiteks Karksi valla algkooliõpilastest käib mujal koolis vaid kaks protsenti, siis gümnaasiumiealiste hulgas küünib see protsent juba 22-ni.

Samasuguses seisus olid teisedki maapiirkondade gümnaasiumid. Viljandimaa õpilaste ränne on Eesti keskmisest suurem, sest umbes iga viies laps õpib väljaspool elanikeregistris kodukohaks märgitud omavalitsust.

Prognooside järgi ei kasva õpilaste arv paari aasta pärast nii jõudsalt, nagu omavalitsused on ennustanud, ning ka elanike juurdevoolu pole Viljandimaale loota.

Haridusminister Tõnis Lukase sõnul peaks riik koolivõrgu kujunemist siiski senisest rohkem suunama.

«Haridust ei saa lasta minna isevoolu teed,» lausus ta. Ministri sõnul aitaks gümnaasiumide ja põhikoolide lahutamine säilitada maapiirkondade põhikoole, sest sageli eelistavad vanemad panna lapse esimesse klassi koolis, kus ta saaks edaspidi omandada  gümnaasiumiharidust. Siiski näeb uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu erandkorras ette ka kaheteistkümne klassiga koolitüüpi.

«Riik kujundab poolteise aasta jooksul välja kriteeriumid, millega mõõta koolide jätkusuutlikust nii tüüp- kui erandolukorras,» sõnas minister, andes mõista, et sellest johtuvalt antakse 2012. aastal välja haridusasutuste koolitusload.

Õpilaste arvu kõrval võetakse arvesse piirkonna demograafilist omapära, koolides tehtud rahulolu-uuringuid, õpetajaskonna taset, materiaalseid tingimusi ning õppeasutuse ja omavalitsuse koostööd.

Kalle Küttise sõnul on mõistetav, et iga vald ja koolijuht seisab gümnaasiumi püsimise eest, ent see võib kooli viia väga raskesse seisu. Näiteks tõi ta Mõisaküla, kus endise keskkooli asemel tegutseb kriitiliselt väikse õpilaste arvuga põhikool.

«Piirkonna õppeasutustel oleks mõttekam lahenduste leidmiseks hoopis seljad kokku panna,» lausus Küttis.