Eile riigikogu ees oma aastasest tegevusest ülevaate andnud õiguskantsler Indrek Teder kritiseeris saadikuid mitme asja pärast.
Õiguskantsler hurjutas riigikogu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu ei kasuta nii mõnigi kord talle põhiseadusega antud ülesannet otsustada tähtsate asjade üle, vaid delegeerib otsustamise valitsusele.
Teder rõhutas, et parlament peab kontrollima valitsust, mitte vastupidi, ja viitas olukordadele, kus riigikogu peaks tegutsema otsustavamalt.
Näiteks rääkis ta tehnovõrkude ja -rajatiste talumise väikestest tasudest. Mullu suvel juhtis õiguskantsler riigikogu tähelepanu asjaolule, et eramaal asuvate suurte tehnovõrkude talumise tasud, mida maaomanikele makstakse, on liiga väikesed, lausa põhiseadusvastaselt väikesed.
«Riigikogu eelmine koosseis nõustus minuga, et olukord on põhiseadusvastane. Kas midagi on selles vallas muutunud? Kas riigikogus on peetud debatte, milline peaks talumistasude regulatsioon olema?
Ei ole,» märkis ta.
Õiguskantsler lisas, et ehkki tema ettepanekust on möödas üle aasta, ei ole ikka veel ette valmistatud eelnõu, mis kõrvaldaks põhiseadusvastase olukorra, ega ole seda nõutud ka valitsuselt.
Teiseks viitas Indrek Teder sõltuvushäiretega laste rehabilitatsiooniteenuse probleemile, mille kohta oli teinud riigikogule ettekande 2009. aastal. Riigikogu komisjonid olid sellega nõustunud ning teinud täitevvõimule ülesande regulatsioon välja töötada. Seni pole paraku midagi muutunud.
«Mida on riigikogu komisjonide kaudu teinud, et see probleem saaks lahendatud ja seadusandja tahe täidetud?» küsis Teder.
Ta jätkas: «Kolmas ning arvestades, et ilmad lähevad külmemaks ja lumi tuleb varsti maha, kõige aktuaalsem näide. Mullu juunis tegin riigikogule ettekande, mis puudutas ajutise peavarju ja varjupaiga teenuse kättesaadavust peavarjuta isikutele. Juhtisin tähelepanu, et kõigile abivajajatele ei ole tagatud juurdepääs ajutise peavarju ja varjupaiga teenusele. Palusin, et riigikogu töötaks välja ajutise peavarju ja varjupaiga teenuse osutamise regulatsiooni.»
Õiguskantsleri sõnul oli riigikogu sellega nõustunud ja teinud sotsiaalministeeriumile ülesandeks valmistada ette sotsiaalhoolekande seaduse muudatused.
«Ka neid seadusemuudatusi pole tehtud, seepärast valitseb ajutise peavarju ja varjupaiga teenuse osutamises vastu talve ikka segadus,» tõdes õiguskantsler.
Teder märkis, et tal tekib küsimus, kas parlament ei saa midagi teha, et täitevvõim täidaks tema otsuseid ja nõudmisi.
«Kas sellises olukorras peaks parlament ehk ise eelnõu välja töötama ja seejärel parlamentaarse debati maha pidama?» Õiguskantsler rõhutas, et riigikogul on valida, kas sundida valitsus tööle või koostada ise eelnõu, kuid väär on leppida sellega, et inimeste põhiõigused ja -vabadused ei ole tagatud.
Õiguskantsler juhtis eilses kõnes tähelepanu ka riigikogu liikmete puutumatusele. Tema hinnangul riigikogu sisuliselt loobus oma puutumatusest, andes selle üle otsustamise õiguskantsleri ainupädevusse.
Indrek Teder tõi esile, et tänavu 31. augustini kehtinud seaduse järgi võis immuniteediga kaitstud kõrge riigiametniku, sealhulgas riigikogu liikme kahtlustatavana kinni pidada ja vahistada, tema suhtes läbiotsimise teha ning vara arestida alles pärast seda, kui riigikogu on süüdistusakti koostamiseks nõusoleku andnud.
Alates septembrist on selleks vaja üksnes õiguskantsleri nõusolekut. Teder imestas, et sellele polnud eelnenud debatti.
Ta lisas, et võiks ju irooniliselt tänada usalduse eest — parlament on delegeerinud immuniteedi valdkonnas ainupädevuse ühele isikule —, aga nimetas sellist delegeerimist põhiseaduse sätte ja mõtte valguses küsitavaks.
Ühtlasi osutas Teder, et sellega on õiguskantsler muudetud siduva otsuse tegijaks ja see läheb tema sõnutsi vastuollu õiguskantsleri olemusega. Teiseks puuduvad seaduses kriteeriumid, millele tuginedes ta võib menetlustoimingu tegemiseks nõusoleku anda või sellest keelduda.