Küttepuude hind ronis järgmisele astmele

Viljar Pärkma, kes käib oma sõnutsi puid turuesisel parkimisplatsil näitamas, ennustas, et talve saabudes tõuseb kuivade puude hind veelgi. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Asjaolu, et suur osa Eesti küttepuudest läheb Narva soojuselektrijaama ja hakmetena koostootmisjaamade kateldesse, kergitab nende hinda ka Viljandimaal.

Aktsiaseltsi PK Oliver juhataja Kaido Parv nentis, et küttepuude hind ei lange. «Tõenäoliselt tõuseb nõudlus lähiaastatel veelgi, sest Eesti eri paikades peetakse koostootmisjaamade rajamise plaane,» rääkis ta.

PK Oliver hangib hakkpuitu paljudele Eesti piirkondadele, samuti ühele Läti ja kolmele Leedu linnale.

Puust toodetakse elektrit

Kaido Parve selgitust mööda kergitab eratarbijatele kõige rohkem hinda see, et Eesti suurim metsaomanik riigimetsa majandamise keskus veab suure protsendi küttepuidust Narva Balti soojuselektrijaama.

Narva soojuselektrijaam, kes saab riigilt taastuvenergia ehk puidu kasutamise korral toetust, suudab ka turul selle eest maksta rohkem kui tavaline tarbija.

Hinna kergitajana nimetas Parv veel asjaolu, et viimastel aastatel on avatud kolm suurt koostootmisjaama: Tallinna lähedal Väos, Tartus ja Pärnus, ning kõiki neid köetakse  hakkpuiduga.

Lepavõsa läheb hakkeks

Koostootmisjaamade mõju hinnale on märganud ka Viljandi küttepuude müüja Viljar Pärkma. «Paljud ei viitsigi enam küttepuude saagimisega jamada. Lepavõsa võetakse maha, aetakse kohe metsa ääres hakkurisse ning edasi vuravad veokid kombijaamadesse.»

Viljar Pärkma rääkis, et käib oma küttepuid näitamas mitu korda nädalas Viljandi turu esisel parkimisplatsil.

Tema küsib märja lepa ruumimeetri eest 30 ja kuiva eest 45 eurot. Kaks aastat tagasi soovis ta sama märja puu ruumimeetrist 20 ja kuivast 25 eurot.

«Usun, et küsin veel väikest hinda. Mujal tahetakse rohkem,» kinnitas ta. «Diisel on kogu aeg kallimaks läinud. Seda kulub palju nii metsalõikuse, väljaveo kui tükeldamise jaoks. Paratamatult kujuneb omahind kõrgeks, mistõttu odavamalt müüa ei saa.»

Samuti küttepuudega tegelev viljandlane Indrek, kes tahab kuiva puu ruumimeetrist 35 ja märja eest 45 eurot, ütles, et nõudmine on suur. «Inimesed on targad ja varuvad juba praegu märga puitu, et seda aasta pärast kütma hakata. Elu näitab, et odavamaks ei lähe midagi,» tõdes ta.

Viljar Pärkma lausus, et tema äri praegu kõige elavam ei ole. «Huvilisi on palju, aga ostmine on kesine. Tundub, et rahval raha napib.»

Pärkma ennustas, et kuiv puu läheb talve edenedes veel rohkem hinda ning võib sootuks lõppeda. Juba praegu pakuvad paljud müüjad kuiva puu pähe seda, mis on vaid kevadest saadik riidas seisnud.

Kesk-Eesti küttekontor müüb ainult märgi puid, küsides ruumimeetrist 32 eurot. «Kuiva puud ekspordime Lääne-Euroopasse,» lausus juhataja Silver Särev.

Kommenteerides küttepuude hinna madalseisu 2009. aastal, ütles Kaido Parv, et see oli tingitud majanduskriisist. Mitu suurt tehast, näiteks Repo, Viisnurk ja Kehra paberivabrik vaakusid tol ajal hinge ning paberipuu läks hoopis kütteks. Praegu vajavad need tehased taas palju puitu.

PUUD
Märgade küttepuude ruumimeetri hind Viljandimaal koos kojuveoga eurodes
• 2009 juulis    19.17
• 2010 märtsis    20.45
• 2011 jaanuaris    25.56
• 2011 oktoobris    30.00
Allikas: «Sakala»