Prantslased puhastasid Lilli lähedal metsa

Prantsuse poisid on kolmenädalase praktika kestel Eestis oskusi lihvinud, töötades nii metsas kui pargis. Foto: Maarja Lenk

Mulgimaa piiril Tihemetsas peatuvad 16 metsandust õppivat prantsuse noormeest, kes nädala algul hankisid töökogemusi Lilli laantes.

Prantslaste erametsaomanikust praktikajuhendaja, Karksi valla Sõrmuse talu peremees Jaak Põldma ütles, et need kaheksa noormeest, kes tema käe all eile ja üleeile oskusi rakendasid, olid igati heal tasemel. «Nende teadmised põhinevad ladina keelel ja seda, mida mina erialaterminitena mõistan, mõistavad ka nemad,» lisas ta.

Voltveti koolituskeskuse metsanduse kutseõpetaja Arne Õismaa kinnitas samuti, et välismaalastega on jutuajamine sageli hoopis ladina keeles käinud, sest kõik puude nimetused on neil väga hästi teada. «Meie poistel teoreetiline pool nii hea võib-olla polegi, pigem jäävad praktilised oskused peale,» tõdes õpetaja.

Jaak Põldma rääkis, et hirmu võõramaalaste pärast tal pole, sest nad on kodukoolis L’École des Métiers de la Nature suurepäraselt ohutusvõtted omandanud ning väga ohtlikku tööd siin ei teegi. «Võtame 7—10meetrisi puid maha. Nad raiuvad näiteks sarapuud ja pihlakat kuuskede ja kaskede vahelt välja,» selgitas metsamees praktika sisu.

Arne Õismaa sõnul töövõtted riigiti väga ei erine. «Võib-olla sae hoid on mõnel meie omast erinev või kui meie teeme esimese sisselõike ülevalt, siis nemad teevad alt,» rääkis ta väikestest tehnilistest võtetest.

Praktikant Corentin Ma­huet kinnitas, et Eestis on kasulik harjutada, sest siin leidub teistsuguseid puuliike kui tema kodumaal. «Meil on pigem lehtpuud, aga siin saab töötada näiteks mändidega,» lausus ta.

«Noortel avardab see välisprartika silmaringi,» nentis Jaak Põldma. Tema jutu järgi soovivad poisid kodumaal metsandusfirmadesse tööle minna ning on suurt huvi ilmutanud meie metsamaterjali hinna ja palkade vastu.

Õpetaja Arne Õismaa arvates istuvad prantsuse poistele hästi kõiksugused pargitööd ning nad on kiita saanud ka erametsas tehtu eest.

Voltveti koolituskeskuse projektijuht Maarja Lenk lausus, et prantslased pole siidikäpad. «Kõrvalt paistab, et nad suhtuvad siinsetesse metsatöödesse suure entusiasmiga ja sõbralikult,» rääkis ta. «Kõik praktikajuhendajad on neid kiitnud ning bussijuhtki kinnitas, et poisid on väga viisakad.»