/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
Läinud nädalal lisandus Eestis terviseameti andmetel kaheksa uut A-viirushepatiidi haigusjuhtu, mis kõik olid seotud Viljandimaaga.
Kollatõvepuhangu lõppu ei paista
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Augustikuust alates on Viljandi linnas ja maakonnas kinnitatud 58 kollatõppe haigestumise juhtu, lisaks 13 Viljandiga seotud haigestumist mujal Eestis. Kokku on Eestis aasta algusest registreeritud 79 kollatõppe haigestumist.
Tartu ülikooli kliinikumi nakkusosakonna arst Rita Pihlak ütles, et viimasel ajal ei ole seal Viljandist tulnud raskes seisundis hepatiidihaigeid hospitaliseeritud.
«A-hepatiit võib kulgeda raskelt, kui tegemist on vana inimesega, kel on kaasuvad haigused. Meil oli ravil üks eakas patsient, kelle saatsime nüüd Viljandi haigla siseosakonda, sest ta vajab veel ravi ja järelevalvet,» rääkis nakkusarst.
Teine raske A-hepatiidiga patsient on Tartus ravitav Viljandist pärit noorem mees, kes on oma maksa alkoholiga tugevasti kahjustanud ja vajab seetõttu keerukat, intensiivset ning kallist ravi.
Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar ütles, et mingeid prognoose haiguspuhangu kohta ta teha ei taha.
«Praegu on ühtlane haigestumine ning see protsess venib ja läheb lõpu poole väga visalt,» lausus ta.
Paraku annab haiguse levik arstide sõnul endiselt tunnistust meie kohati üpris madalast sanitaarkultuurist.