/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/10/10/787318t1hf94a.jpg)
Eile esitletud uuringust selgub, et viimase nelja aasta tulemuste järgi on võimekaim omavalitsus Harjumaa Viimsi vald. Pingerea lõpus on Valgamaa Õru vald.
Võimekaim omavalitsus on ikka Viimsi vald
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regionaalselt ilmneb Eesti omavalitsussüsteemis võimekuse loode-kagu suunaline polariseerumine, eriti valdade seas. Suurem osa vähem võimekaid omavalitsusüksusi paikneb Eesti kagu- ja idaosas.
Kui viimase nelja aasta kolm paremat omavalitsust olid Harjumaa Viimsi ja Rae vald ning Tallinna linn, siis kehvemate esikolmikusse kuulusid Ida-Virumaa Alajõe vald, Tartumaa Peipsiääre vald ja Valgamaa Õru vald.
Aastatel 2005—2010 iseloomustas rahvastiku arengut territoriaalsete erinevuste suurenemine, ehkki erinevuste suurenemise kiirus on viimastel aastatel hakanud aeglustuma.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on uuringu tulemustes positiivne kindlasti see, et tabeli esimese ja tagumise otsa vahe väheneb.
«Uuringut vaadates saab selgeks, et regionaalarengu võti on töökohad ja omavalitsuste võime olla erasektorile töökohtade loomisel pädev ja paindlik partner,» rääkis Kiisler. «Inimesed kolivad sinna, kus on töökohad. Ainuüksi korras koolimajast või lasteaiakohtadest ei piisa. Omavalitsuste juhid ja volikogude liikmed peavad mõtlema, kas nad suudavad töökohtade loomisele kaasa aidata või on neil vaja selleks teistega jõud ühendada.»
Eesti linnade ja valdade omavalitsuste võimekus väljendub uuringu koostajate hinnangul nii omavalitsemist kujundavates eeldustes (haldussuutlikkus) kui selle valitsemise üldistes tulemustes omavalitsuse territooriumil.
Võimekuse all mõistetakse seega mõõtu, mis näitab omavalitsusüksuste summaarset võimet (potentsiaali) midagi ära teha, kuid see ei sisalda omavalitsemise ning kohalike teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse näitajaid. Samuti ei hinda see võimete ja vajaduse omavahelist suhet.
Võimekust mõõtes eristati kuut komponenti: rahvastikku ja maad, kohaliku majanduse tugevust ja mitmekesisust, elanike heaolu, omavalitsuse finantsolukorda, omavalitsuse organisatsiooni tugevust ning teenuste mahtu ja mitmekesisust.
Omavalitsuse võimekus sõltub suuresti elanike arvust. Tähtis lävi on 5000 elanikku. Suurema elanikkonna puhul võimekuse indeksi väärtus oluliselt ei kasva, kuid ületab väiksema elanikkonnaga omavalitsuste taset. 3000 elaniku piirist allpool väheneb indeks järsult.
Elanike arvu poolest on 2007. ja 2011. aasta võrdluses 28 protsendiga suurim tõusja Rae vald. Langejate pingereas troonivad 17 protsendiga Tudulinna ja Püssi vald.
Taust
Omavalitsuste võimekuse indeksit koostatakse kolmandat aastat.
• Analüüsi tegi siseministeeriumi tellimusel konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia.
Allikas: BNS