Viljandi kaugküttefirma Esro on alustanud ettevalmistusi, et võimaluse korral asendada üks amortiseerunud puidukatel soojuse ja elektri koostootmisjaamaga.
Esro tahab koostootmisega soojale särtsu juurde anda
11. oktoober 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esro Jämejala katlamajas seisavad kõrvuti kaks majakõrgust puidukatelt, mida töötajad omavahel Soomlaseks ja Sassiks kutsuvad. Need pole üheltki katlatootjalt ostetud, vaid aastaid tagasi kohapeal ise kokku pandud. Paraku pole kumbki katel enam esimeses nooruses ega ka tänapäeva nõuetele vastava kasuteguriga.
Seepärast tahab firma Sassi lähiaastatel pensionile saata ning hankida asemele sooja ja elektri koostootmisjaama. Hiljuti välja kuulutatud riigihanke tingimuste kohaselt oleks rajatava jaama elektrivõimsus 1,5—2 ja soojusvõimsus 6—8 megavatti.
Hind ei tohi tõusta
Esro tegevdirektor Enn Rõigas toonitas, et projekt on alles algstaadiumis ning selle elluviimine sõltub keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK), kelle otsustada on toetuse määramine.
«Kahjuks on väike biokütusel töötav koostootmisjaam liiga kallis ja ilma toetuseta pole mõtet seda rajada,» nentis Rõigas. «Megavati hind tuleks nii suur, et vaevalt viljandlased seda kinni maksta tahaksid.»
Kavandatava jaama maksumust ei osanud Rõigas täpselt öelda, kuid arvas selle jäävat 7 ja 10 miljoni euro vahele.
«Toetuse saamise tingimus on, et sooja hind tarbijale ei tõuse,» sõnas Rõigas. «Ent kuna üks puidukatel asendatakse teisega, siis see ka ei lange.»
Esro juhid ootavad KIKi otsust detsembri keskpaigaks ja kui see on positiivne, lähevad asjaga edasi. Kui suuri takistusi ei teki, võiks uuest jaamast sooja ja särtsu tulla 2013. aasta lõpul või 2014. aasta algul.
Enn Rõigase sõnul on septembri keskel välja kuulutatud riigihange, mille pakkumisi
oodatakse 7. novembrini, kõigest eelhange, mis on mõeldud osalejate kvalifitseerimiseks. Ettevõte, kes koostootmisjaama projekteeriks, sellele seadmed tarniks ja jaama ka välja ehitaks, valitakse välja esimesest voorust läbi pääsenute hulgast.
Tegevjuht lausus, et koostootmisjaama ei paigaldata Sassi-nimelise katla asemele, vaid selleks ehitatakse Jämejalale eraldi hoone.
Jõmmu juba rassib
Üks koostootmisjaam, 2009. aastal valminud Jõmmu Jämejala katlamajas juba müriseb, kuid see erineb rajatavast tublisti. Jõmmu töötab gaasiga ja annab elektrit umbes sama palju kui plaanitav, kuid sooja kõigest 1,7 megavatti. Ka tema hind oli hoopis teisest mastist: osaühing Esro Elekter investeeris koostootmisagregaati 1,3 miljonit eurot.
Enn Rõigase sõnul ei tule uue gaasijaama rajamine enam kõne alla, sest gaasi hind on kõvasti kasvanud ning ka koostootmise toetamise skeem ei soosi seda.
Elektri ja soojuse koostootmisjaamade toetamisega tahab riik suurendada energiatõhusust, hajutada elektritootmist ja suurendada taastuvenergia kasutamist. Eesti elektrimajanduse arengukava kohaselt peaks 2020. aastal tulema elektri- ja soojusjaamadest 20 protsenti tarbitavast elektrist.