Abja gümnaasium sai Viljandi maavalitsuselt tunnustada tugisüsteemi eest, mis aitab õpilastel paremini toime tulla.
Ametnikud kontrollisid Abja gümnaasiumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abja gümnaasiumi direktor Jüri Ojamaa, mis tulemuse maavalitsuse kontrollkäik andis?
Maavalitsuse haridusosakond tegi novembris temaatilise järelevalve, mille ülesanne oli õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangemise ennetamiseks rakendatavate meetmete mõjususe hindamine. Saadud tagasiside on üldjoontes hea, veidi parandamist vajavad meetmete mõjususe analüüs ja tehtava töö dokumenteerimine. Nii kool kui vallavalitsus said kiita ametikohtade loomise ning kooli vajadustele vastava hästi toimiva süsteemi eest.
Meil töötavad logopeed, sotsiaalpedagoog ja parandusõppe õpetaja. Pärast koolipäeva on kaks tundi avatud õpiabi klass, kus õpetaja juhendab lapsi kodustes ülesannetes. Vabatahtlikult kasutab seda võimalust vaid mõni õpilane, põhiosas käivad seal ikkagi meie suunatud õpiraskustega lapsed.
Meil on ette nähtud ka pool psühholoogikohta, mis on sobiva inimese puudumise tõttu praegu täitmata.
Nimetatud ametikohtadel töötajatele maksab palka omavalitsus. Kas majanduslikult raskel ajal ei ole kaalutud neist loobumist?
Kokkuhoiust rääkides on tõesti päevakorda tõusnud ka personalikulud. Et meie ülesanded ei piirdu ainult ainetundide andmisega ning kooli jõuab üha rohkem sotsiaalmuresid, pole see koht, kust kokku hoida. Seda kinnitas ka äsjane haridusosakonna kontroll.
On arvatud, et niinimetatud raskete õpilaste osa ei ole suurenenud, vaid tänapäeval on hakatud muredest lihtsalt rohkem rääkima.
Mulle tundub siiski, et olukord on halvemaks läinud. Õpilaste arv on kahanenud, kuid probleeme on sama palju või rohkemgi. Tihti puudutavad need õpiraskusi. Julgen väita, et 90 protsendi ulatuses ei tulene need lapse vaimsetest võimetest, vaid omavastutuse ja õpiharjumuse või -oskuste puudumisest.
Sotsiaalpedagoogi eestvedamisel leiab sellest sügisest meie koolis aset lapsevanemate koolitus «Õpime õppima!», mis aitab neil toetada ja juhendada lapsi koduses õppetöös.
Paraku on huvi väga leige. Kohal käib vähe vanemaid ja sageli ei jõua koolitusele just need, kes seda kõige enam vajaksid. Oleme saatnud vanematele kirjalikke kutseid ja sotsiaalpedagoog on vestelnud nendega telefonitsi, kuid see pole tulemust andnud. Lubatakse tulla, kuid teoks seda lubadust ei tehta.
Kas Abja lapsevanemad üldiselt usaldavad kooli?
Võib küll nii öelda. Eelmisel aastal lõpetas meil üheksanda klassi 24 õpilast ning enamik neist, kelle tulemused ja suundumus võimaldas gümnaasiumis jätkata, tegi seda siin. Vaid üks tüdruk viis ellu ammuse unistuse ja asus õppima Tallinna kunstigümnaasiumisse. Viimasel paaril aastal on ka Halliste ja Mõisaküla kooli tublimad lõpetajad jätkanud õpinguid meie koolis.