Riik kavandab ühiskanalisatsiooniga liitumise kohustust

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on tehtud vee- ja kanalisatsioonitorustiku vahetamistöödelt Kõpus.
Pilt on tehtud vee- ja kanalisatsioonitorustiku vahetamistöödelt Kõpus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu, mis muudab seaduseks saades kohustuslikuks reovett nõuetekohaselt mitte käitlevate majapidamiste liitumise ühiskanalisatsiooniga.

See tähendab, et reoveekogumisaladel, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks on võimalused loodud, on sellega liitumine kohustuslik. Ühisveevärgiga liitumine ei ole kohustuslik juhtumitel, kus joogiveega varustamine ning reovee kogumine ja puhastamine on tagatud muul moel, mis vastab veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele.

Eelnõu järgi peab vee-ettevõtja üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel, kus ei ole ühiskanalisatsioonitorustikku välja ehitatud, pakkuma purgimisteenust ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga.

Piirkondades, kus on üle 2000 tarbija - ehk on ka suur reostuskoormus - on ühiskanalisatsiooni rajamine kohustuslik. Seega on piirkonna elanikel õigustatud ootus saada ühiskanalisatsiooni teenust. Tegelikult leidub aga kohti, kus ühiskanalisatsioon on siiski välja ehitamata tehnilistel põhjustel või kus omavalitsus on jätnud seadusest tuleneva kohustuse täitmata näiteks rahaliste raskuste tõttu. Seepärast ei saa seada kehvemasse olukorda neid inimesi, kellele ühiskanalisatsiooni ei ole välja ehitatud ja kes peavad kasutama kogumismahuteid, sest üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalal on omapuhasti kasutamine keelatud. Selliseid piirkondi on Eestis 57 ja need on leitavad keskkonnaregistrist.

Uues ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses on paika pandud ka ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni juhtimise reeglid, et piirata nende jõudmist veekogudesse. Üldpõhimõte on, et ohtlike ainetega peavad tegelema eelkõige ohtlike ainete kasutajad, näiteks keemiatööstused. Eelnõuga on tööstusettevõtetele ette nähtud eelpuhasti rajamise kohustus, kui ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei vasta sellele kehtestatud nõuetele. Tööstuste eelpuhastite rajamise soodustamiseks on KIK-i keskkonnaprogrammis avatud ka toetusmeede omaosaluse määraga 50 protsenti.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse uuendamist alustati 2015. aasta märtsis. Seaduse väljatöötamisse on aktiivselt kaasatud üle 20 huvigrupi esindaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles