(Artikkel on ajendatud 25. juuli Sakalas ilmunud Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi arvamusloost «Poliitjonn seljatas mõistlikkuse».)
Oleks nagu õige jutt, aga ...
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AUSALT ÖELDA olen ma selline inimene, kellel on ükskõik, kui palju maksab õlu siin- või sealpool piiri. Seega olen üks neist, kellele massiline odava Läti viina propaganda, mida kõik meediakanalid on pikemat aega entusiastlikult edastanud, peale ei lähe.
Ka ei arva ma, et alkohol oleks nii elutähtis kaup, et selle hind peaks meie toimetulekut mõjutama. Kuid olles hoolas plasttaara konteinerisse viija, olen seal ikka ja jälle märganud nii Saku kui A. Le Coqi toodangu kohvreid.
NII TEKIB TUNNE, et mõistetamatutel põhjustel toimetavad meie õlletootjad, kes räägivad valjusti riigil saamata jäänud aktsiisirahast, oma kaupa piiri taha, et see seal siis selle odava hinnaga müüki anda. Kas see pole mitte samuti piirikaubanduse toitmine?
Millegipärast tekitab see kahtlusi nende nii-öelda saamata jääva raha pärast kurtjate tõelistes ajendites.