/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)
/nginx/o/2018/07/26/11037520t1h649a.jpg)
Veterinaar- ja toiduamet tuletab meelde, et käes on sigade Aafrika katku kõrghooaeg ning selleks, et katk ei leviks metsast farmi, tuleb meist igaühel järgida bioohutusreegleid.
Sigade Aafrika katku oht ei ole meie metsadest kadunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on sigade Aafrika katku sel aastal diagnoositud metssigadel. Juuli keskpaigaks on kokku uuritud 3296 metssiga, kellest 228 olid viirusega nakatunud. Katkuleiud pärinevad enamasti Lääne- ja Loode Eestist ning Saaremaalt, viimaste nädalate jooksul on aktiivset viirust leitud Harju- ja Põlvamaalt.
Veterinaar- ja toiduamet kontrollib, kas seapidajad rakendavad piisaval määral bioohutusmeetmeid, et taudi farmist eemal hoida. Siiski on seakatku levimise peamiseks riskiteguriks inimene ise oma tegevuse või tegevusetusega. Katk inimestele ohtu ei kujuta, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Seetõttu peavad metsas käivad marjulised, seenelised, jahimehed ja looduses liikujad olema hoolsad, sest viirus võib levida sõiduvahendite ning riiete ja jalanõude kaudu pikkade vahemaade taha. Seega tuleb pärast metsas viibimist pesta korralikult käed, vahetada riided ja jalanõud ning vajaduse korral puhastada ka sõiduvahend. Endiselt ootab VTA teateid surnuna leitud metssigade kohta.
Tänavu Eestis kodusigadel Aafrika katku diagnoositud pole. Poolas on sel aastal kodusigadel diagnoositud 66, Leedus 36, Lätis 7 ning Rumeenias 438 haiguspuhangut.