Kinnisvara hinnaindeks tõusis kõrgeimale tasemele

Maa-ameti arvutatav kinnisvara hinnaindeks kasvas eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 19,3 protsenti. Foto: Elmo Riig

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeks tõusis teises kvartalis kõrgeimale tasemele alates 2003. aastast, mil seda arvutama hakati. Hinnaindeks kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19,3 protsenti ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,7 protsenti.

2018. aasta teises kvartalis tehti 13 340 ostu-müügitehingut, sealhulgas kinnisasjad, korteriomandid ning hoonestusõigused. Võrreldes teise kvartali tehinguaktiivsust eelmise aasta sama perioodiga on tehinguaktiivsus langenud üle ühe protsendi, see-eest eelmise kvartaliga võrreldes kasvanud ligi 21 protsendi võrra. Et aasta esimene kvartal oli võrdlemisi rahulik, on teise kvartali tehinguaktiivsuse tõus ning turu elavnemine loomulik. Võrdluses 2017. aasta neljanda kvartaliga on jäänud tehingute arv selle aasta teise kvartalis peaaegu samale tasemele.

2018. aasta teises kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus üle 893 miljoni euro, mis on ligi 21 protsenti suurem kui eelmise aasta samal perioodil ning 4,4 protsenti suurem kui 2018. aasta esimeses kvartalis. Koguväärtuse kasv tulenes peamiselt korteriomandite osa kasvust, kus kapitali maht oli 14,3 protsenti suurem kui eelmises kvartalis. Hoonestatud ja hoonestamata maa koguväärtus samuti kasvas, kuid tunduvalt vähem, vastavalt 0,2 ja 1,3 protsenti.

Korteriomanditega tehti teises kvartalis 7249 tehingut, sealhulgas eluruumidega ligi 6000 tehingut. Eluruumina müüdud uute korterite osa oli Eestis 21,2 protsenti, mida on vähem kui kahel eelmisel perioodil.

Tallinnas oli uute korterite osa kõikide eluruumide tehingutest ligi 30 protsenti. Tallinnas kujunes uue korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks 2234 eurot (+2,9 protsenti) ja uus kahetoaline korter (sealhulgas tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 ruutmeetrit) maksis keskmiselt 97 815 eurot ehk 2037 eurot ruutmeetri kohta.

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja, mida koostatakse 2003. aastast, on taas jõudnud kõrgeimale tasemele. Hinnaindeksi kasv oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19,3 protsenti ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,7 protsenti. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 13,8, hoonestamata maa 38,7 ning hoonestatud maa hinnaindeks 14,8 protsenti. Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes korteriomandite hinnaindeks 2,2 protsenti, hoonestatud maa hinnaindeks kahanes 3,6 protsenti ning hoonestamata maal kasvas 16,6 protsenti.