Ministeerium otsib kadunud lapsi

Foto: Elmo Riig

Haridusministeeriumi andmetel on Viljandimaal 67 last, kes peaksid käima mõnes põhikoolis, ent on haridussüsteemile kadunud. Valdade ja linnade esindajad kahtlevad, kas kadunud laste arv on nii suur.

Näiteks Tarvastu vallas on ministeeriumi andmetel koguni kaheksa alla 17aastast last, kes peaksid õppima mõnes põhikooli klassis, kuid ei tee seda. Tarvastu haridusnõuniku Maive Feldmanni sõnul oli Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) viimaste andmete järgi vallas üks nii-öelda kaduma läinud laps. Lühikese uurimise järel selgus, et ta oli koos vanematega välismaale kolinud ja käib seal koolis.

Kadunud välismaale

Haridusministeerium võrdles EHISes olevat õpilaste nimekirja rahvastikuregistriga ning avastas, et rahvastikuregistris on 2958 koolikohustuslikus eas last, kes pole ühegi Eesti kooli nimekirjas.

Ministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Asso Ladva selgitust mööda tegid ametnikud ära suure töö, sest eraldi tuli kontrollida ligi 112 000 põhikooliealise õpilase andmeid mõlemas eespool nimetatud süsteemis. Selle töö tulemusena suur hulk nii-öelda kaduma jäänud lapsi leitigi.

Seda, kuidas on rahvastikuregistri andmete põhjal Tarvastu vallast leitud kaheksa last, kes koolis ei käi, Maive Feldmann kommenteerida ei osanud. Et ministeeriumist pole nende kaheksa lapse andmed vallamajja veel jõudnud, ei oska ametnikud neid ka otsida ega arvata, mis neist võiks saanud olla.

Viljandis on sama uuringu kohaselt 27 koolikohustuse täitmisest kõrvale jäänud last. Linna haridusameti juht Tiivi Tiido nentis nagu tema Tarvastu kolleegki, et linnale ministeerium selliseid andmeid esitanud pole. Tiido hinnangul on kõige tõenäolisem, et tagaotsitavad lapsed on kolinud koos vanematega välismaale, kuid sellest pole rahvastikuregistrisse mingit jälge jäänud. Samasugusele tulemusele on haridusamet jõudnud ka varasematel aastatel, kui andmeid on analüüsitud.

Samale järeldusele on lapsi otsides jõudnud haridusministeerium. Asso Ladva sõnul teeb nii-öelda kadunud laste jälitamise keeruliseks asjaolu, et seadus ei sunni inimesi elukoha vahetamisest rahvastikuregistrit teavitama.

«Kui lapsed on piiri taha kolinud, jääb vaid loota, et papa-mamma käituvad seal vastutustundlikult ja hoolitsevad lapse hariduse eest,» lisas Ladva. Eesti seadus koolikohustuse osas nende laste kohta seal ei kehti.

Seadus sunnib kooli

Kui alla 17aastane laps, kes pole põhiharidust omandanud, on ise otsustanud, et ta enam kooli ei lähe, asutakse teda kui seaduse järgi koolikohustuslast mõjutama, et ta siiski haridusteed jätkaks.

Viljandi lastekaitsespetsialisti Piret Kanguri selgitusel teeb niisugusel juhul esimese sammu kool. Kui õppeasutus hakkama ei saa, pöördutakse omavalitsuse poole.
Pärast sellise info raekotta jõudmist kutsub lastekaitsja nii õpilase kui tema vanemad vestlusele. Kui ühe ametniku vestlemisest ja tegutsemisest lahenduse leidmiseks ei piisa, võtab nooruki üle laste hoolekandekomisjon.

Probleemset last võib suunata kohalikku õpiabikeskusesse või soovitada üldse mõnda kaugemat kooli, kus on õpilaskodu. Piret Kanguri hinnangul on sellisest lahendusest kasu eeskätt nende laste puhul, keda kodu õppimisel ei toeta.

«Edu pole alati olnud sajaprotsendiline,» vastas Kangur küsimusele, kas kõikide koolist kõrvale jäänud laste puhul on lahendus leitud.

Seadus annab linnale või vallale võimaluse trahvida koolikohusest kõrvale hoidvaid vanemaid. Viljandis pole sellist trahvi kunagi tehtud, küll aga kolis mõni aeg tagasi ühest vallast linna pere, kellele oli kunagi niisugune karistus määratud. Kasu sellest polnud.

Tihti lõpeb koolist eemale hoidmine hoopis erikooli saatmisega. «Kui noor üleüldse koolis ei käi, kaasnevad sellega üldjuhul väärteod ja politsei luubi alla sattumine,» selgitas Kangur. See aga tähendab alaealiste komisjoni ette astumist ja erikooli saatmise võimalust.

Ministeerium loodab oktoobrikuu jooksul välja selgitada, mis põhjustel pole 2958 last tänavu kooli jõudnud. Seejärel saab teha järeldusi, kas suurem osa neist on lahkunud välismaale või hoiab teadlikult koolist eemale.