Vabatahtlikud päästjad peavad käima regulaarselt tervisekontrollis  

Vabatahtlik päästja peab käima regulaarselt arsti juures ja hea seisma selle eest, et tema terviseandmed õigel ajal päästeametile esitatud saaksid. Foto: Peeter Kümmel

Päästeameti andmetel on 229-l vabatahtlikul päästjal tervisetõend kehtivuse kaotanud. Seetõttu ei saa neid pääste- ja ennetustööle kaasata ning päästeseadusest tulenevalt tuleb nad vabatahtliku päästja staatusest vabastada.

Päästja, sealhulgas vabatahtliku päästja töö on koormav ja pingeline ning nõuab tugevat füüsilist ja vaimset tervist. Vabatahtlik päästja peab oma tervisest hoolima samamoodi nagu kutselinegi päästja, käima regulaarselt arsti juures ja hea seisma selle eest, et tema terviseandmed õigel ajal päästeametile esitatud saaksid. Päästeamet ise kontrollib tõendite kehtivust kord kvartalis.

Kehtivuse kaotanud tervisetõendiga vabatahtlikku päästjat pääste- ja ennetustööle kaasata ei saa ning nad tuleb vabatahtliku päästja staatusest vabastada. Sellest olenemata saavad nad kuuluda vabatahtlike päästekomandode, seltsingute jm liikmeks, neil on õigus vabatahtlike organisatsioonide teistes tegevustes kaasa lüüa ja aktiivsete kogukonnaliimetena päästeameti üleskutsel ja juhendamisel ka erinevates tegevustes osaleda.

Päästeametil on 117 lepingut vabatahtlike päästekomandodega, kolm lepingut reservpäästerühmadega ja 21 lepingut ainult ennetustööga tegelevate organisatsioonidega, millesse kuulub kokku 2082 vabatahtlikku päästjat. Vabatahtlikke päästjaid kaasab päästeamet erinevatele töödele tsiviilõigusliku lepingu alusel, nad on saanud põhjalikud koolitused ning neil on õigus iseseisvalt päästetöid teha ja meetmeid kasutada (avada uksi, teha ruumide läbivaatust jne.).

Vabatahtlik päästja peab iga viie aasta järel läbima tervisekontrolli perearsti juures, kes väljastab päästeametile esitamiseks tervisetõendi. Tõendina aktsepteerib päästeamet ka mootorsõidukijuhi tervisetõendit, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.