:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2011/10/07/783730t1ha298.jpg)
Üleeile Viljandimaal käinud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu leiab, et nii siin kui mitmel pool mujal Eestis tuleb käsile võtta demograafiliste probleemide lahendamine.
Viljandimaa suurim mure on kahanev rahvaarv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäevasest väljasõidust võtsid koos Reinsaluga osa veel kümme erakonna parlamendifraktsiooni liiget: erakonna peasekretär Priit Sibul, riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants ja keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas, fraktsiooni aseesimees Kaia Iva ning Liisa-Ly Pakosta, Erki Nool, Andrus Saare, Annely Akkermann, Ülo Tulik ja Siim Kabrits.
Nad tutvusid omavalitsuste, ettevõtete ja haridusasutustega ning osalesid Hendrik Adamsoni 120. sünniaastapäevale pühendatud üritusel. Mustlas ja Viljandis said huvilised saadikutele küsimusi esitada.
Rahvaarv sunnib mõtlema
Viljandimaa murede ja rõõmudega tutvunud Reinsalu puudutas «Sakalaga» vesteldes muu hulgas Viljandi riigigümnaasiumi rajamise teemat.
«On ülimalt oluline, et see läheks tõrgeteta; et üleminek uuele koolisüsteemile oleks võimalikult sujuv,» sõnas fraktsiooni esimees, kelle hinnangul tuleb uut haridusasutust ehitades tulevikku vaadata.
«Riigigümnaasiumi rajamise juures on väga tähtis perspektiivitunne, et praegu loodavad võimalused tulevikus kitsaks ei jääks.»
Demograafilist tendentsi vaadates tuleb küll tõdeda, et loodav koolimaja ähvardab pigem tühjaks jääda, sest rahvaarv üha kahaneb. Reinsalu sõnul ongi Viljandimaa suurimad murekohad demograafias.
«Peamine väljakutse on rahvaarvu kahanemise peatamine,» lausus ta ning lisas, et sama ülesanne tuleb lahendada nii Eestis tervikuna kui ka eraldi võetuna just Tallinnast ja selle lähemast ümbrusest kaugemale jäävates piirkondades.
Võimalusi tuleb parandada
Ääremaade elanike arvu kiire kukkumise põhjuseks peab Urmas Reinsalu nii tööhõive probleeme kui perede toimetulekuga seonduvat. Fraktsiooni juhi sõnul on materiaalselt vähekindlustatud perest pärit inimeste võimaluste parandamiseks koalitsioonileppesse kirjutatud punkt, mis näeb ette kõrghariduse suuremat rahastamist. Kuid kas riigil on selleks ikka raha?
«Osaliselt katab neid kulutusi paratamatu demograafiline kukkumine,» tõdes Reinsalu. «Oleme kümne aastaga liikumas ajajärku, kus gümnaasiumi lõpetamise ikka jõuab kolmandiku võrra vähem inimesi kui praegu.»
Reinsalu tõi välja ka selle, et lasterikaste perede toetamiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi eestvedamisel loodud toetusprogramm, mille kaudu on saanud Viljandimaal abi 118 ning kogu riigis enam kui 1200 leibkonda.
Kuidas muutub tööturg?
Järgmise aasta riigieelarve on koostatud prognoosi järgi, mille kohaselt kasvab Eesti majandus tuleval aastal veidi üle kolme protsendi. Urmas Reinsalu sõnul tuldaks aga toime ka siis, kui kasv riskistsenaariumi järgi väiksemaks osutub.
«Oleks ülimalt halb ja ühiskonnas tekiks palju lisastressi, kui eelarve koostataks nii, et aasta keskel tuleb teha täiendavaid kärpeid,» ütles ta ning lisas, et peagi lugemisele minev eelarve peaks eelarvedefitsiidi nõuete järgi välja kannatama ka prognoositust ligi protsendi väiksema majanduskasvu.
Olulist rolli selle juures, milliseks järgmine aasta Eesti majanduses kujuneb, mängivad Reinsalu sõnul muutused tööturul.
Tema meelest on praegu töötuna arvel olevate inimeste seas lubamatult palju neid, kes on olnud tööotsijad üle 12 kuu. Sellistel inimestel pole tema ütlemist mööda üldjuhul eriala ning pahatihti pole neil kasu ka lühiajalistest õppekursustest. Tähelepanu tuleb pöörata hoopis sellele, et riik pakuks piisavalt palju laiapõhjalist eriala andvaid kursusi.
Ühtlasi tuleb fraktsiooni esimehe hinnangul tunduvalt parandada puuetega inimeste töölerakendamise võimalusi.
«Töötavate puuetega inimeste osa oli ka majandusbuumi ajal väga väike, jäädes 20 protsendi piiresse,» täpsustas ta ning lisas, et see probleem on endiselt lahendamata.