Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/04/7883599t1h7e13.jpg)
/nginx/o/2018/07/23/11032335t1hef95.jpg)
Sagimine Viljandi kesklinnas ja lossivaremetes viitab ilmselgele: kätte hakkab jõudma järjekordne pärimusmuusika festival. Juba pühapäeval asuti esimesi lavasid ehitama ning kõik peab valmis saama neljapäeva lõunaks, kui pidu alguse saab.
Viljandi pärimusmuusika festivali halduspealik Peedu Põld nentis esmaspäeval, et korraldajatele teevad suurimat peavalu linlased, kes ignoreerivad liiklusmärke ja pargivad auto kohta, kus see töid takistab. «Linnavalitsuse juures soovime piletimüügitelki üles panna, telgi jupid on kohal, inimesed on olemas, aga üks autojuht on eiranud liikluskorralduse reegleid ning pargib vales kohas. Seega me ootame,» lausus Põld ja lisas, et ei oskagi teha muud peale politseisse helistamise.
Täna kell 10 kukub festivalilavade ülespanijatel töö tähtaeg. Kuus folgilava peab selleks ajaks püsti olema, järgneb 24 tundi valgustajate ja helitehnikute pingutusi ning edasi tulevad juba artistide peaproovid, et suursündmus saaks alata.
Esmaspäeva pärastlõunaks oli ainsana kuuest lavast valminud TÜ VKA Noortelava. Lava ülespanekut juhtiv ettevõtte UCrent projektijuht Etko Vahenõmm ütles, et sama palju aega, kui läheb lavade kokkupanekuks, kulub ka nende mahavõtmiseks. «Praegu on meil kindel kellaaeg, milleks tööd peavad valmis olema, aga lavasid maha võttes on mõnusam, sest aeg ei piira,» lausus Vahenõmm.
Hooga ei käi ainult lavaehitus ja välitööd. Terve pärimusmuusika keskus on täis kõiksugu korraldamist vajavate valdkondade esindajaid.
/nginx/o/2018/07/23/11032334t1hf30b.jpg)
Kilo prügi näkku
Platsihooldustööde vastutaja Kadi Sink seisab prügi kiire ja õige käitlemise eest. «Sel aastal on meil 38 vabatahtlikku, kes festivali ajal puhtuse eest seisavad ja prügi korjavad,» lausus Sink ja lisas, et aastatega on peolised aina teadlikumaks muutunud, sordivad jäätmeid ega viska neid maha.
Eelmisel aastal tekitasid külalised 34 tonni prügi, mille kokkukorjamise ja käitlemise eest seisis samuti Sink. Mullune prügikogus tähendas, et iga inimese kohta tuli üks kilo jäätmeid. Prügimajanduses on suur muudatus tehtud Kultrahoovis, kus nelja päeva vältel on käibel vaid taaskasutatavatest materjalidest esemed. «Taaskasutus on suund, kuhu me peame liikuma, see on seda väärt,» täheldas Sink.
Kogu festivalialalt võib leida mittetulundusühingu Topsiring taaskasutatavaid topse, mida saab kahe euro eest üürida. Hiljem võib selle uuesti Topsiringi punkti viia ja kaks eurot tagasi saada.
Vihma ja kuuma vastu
Aidas korraldajate ruumides seisab virnade viisi kaste, mis on täis vabatahtlikele mõeldud tarbeesemeid. Valmis ollakse nii vihmaks kui ka kuumaks, pakkudes vabatahtlikele vihmakeepe ja veepudeleid.
Festivali kommunikatsioonipealiku Heli Luige sõnul on vabatahtlikke instrueeritud käituma ilmale vastavalt. «Olgu see kuumast, alkoholist või liigsest tantsimisest, aga kui inimene paistab abi vajavat, siis meie vabatahtlikud reageerivad,» sõnas ta. Kui kontsertide ja festivalide üldine reegel ütleb, et oma joogi ja söögiga ei või siseneda, siis Luige sõnul on sellel aastal lubatud inimestel oma veepudeliga tulla.