Abja gümnaasiumis vahetus võim

Abja gümnaasiumi teises klassis käib viimane tund, matemaatika. «Kas te kirjutate üksteise pealt maha ka?» küsivad asendusõpetajad Liis Puusaar (esiplaanil) ja Gerda Kont juntsudelt, kes on ninapidi töövihikus. «Eiii! Õpetaja ei luba ju!» hüüatavad lapsed hämmeldunult vastu. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kolmapäeval kell 8.05 kogunes Abja kooli pere aulasse, et olla tunnistajaks, kuidas direktor Jüri Ojamaa ulatab telefoni ja majavõtmed oma asemikule Alina Mihhailovale, kes sai seda vastutusrikast ametit pidada lõunani.

Õnneks polnud tegemist koolijuhi kohalt kangutamise või muu koletu konfliktiga, vaid hoopis traditsiooniga: abituurium andis õpetajate päeva puhul hommikupooliku pedagoogidele vabaks ja proovis, mismoodi nende töö ka tundub.

Kui tavapäraselt on direktoriamet usaldatud ikka noormehele, siis tänavu valiti naisjuht. Ja otsus polnud vale — Jüri Ojamaa tõdes, et soliidne Alina Mihhailova täitis rolli suurepäraselt. «Ehk sa kaaludki tulevikus direktoriametisse asumist,» soovitas Ojamaa.

Tavaline eriline päev

Koolipäev kulges üldjoontes tavapärases rütmis: kell kutsus tundi, õpetaja jagas ülesandeid, kontrolliti koduseid töid ja päevikusse ilmusid hinded. Järgiti igakolmapäevast plaani, ainult selle vahega, et oli neli tundi, millest igaüks kestis tavapärase 45 minuti asemel pool tundi.

Osa noori pedagooge ohkas, et see napp aeg kulus vaid korra loomiseks ning aineni ei jõutudki, teine aga nentis, et lapsed oleksid tahtnud veel vastata.

Abituriendid jagasid ained ja klassid omavahel ära. Kõige suurem rebimine käis algklasside pärast, sest keerulise keskastmega rinda pista tundus liiga raske.

Elen Raba juhendatavad teise klassi juntsud said neljaks tunniks õpetajateks Gerda Kondi ja Liis Puusaare.

Gerdale oli see vahetus erilise tähendusega. «Elen oli ka minu esimene õpetaja,» selgitas ta.

Gerda suguvõsas on palju väikseid lapsi ja talle meeldib mudilastega tegelda. Neiu tunnistas, et kui ta üldse seda ametit kaaluks, siis parema meelega töötaks ta lasteaias.

«Meil on see komme, et õpetajate päeval käivad üheteistkümnenda klassi õpilased lasteaias lastega mängimas ja mul oli eelmisel aastal ka see võimalus. Väga tore. Need kogemused õpetasid mulle palju,» jutustas Gerda.

«Lapsed olid natuke ärevil ja püsimatud, aga nad olid julged ja tublid,» kiitis Liis oma kasvandikke. «Tundideks ei pidanud palju ettevalmistusi tegema, õpetaja andis meile materjalid, aga eile õhtul lugesin «Klaabu» raamatu läbi, sest pidime koos lastega seda tunnis joonistama,» lisas ta.

Lapsed rääkisid, et neile meeldib muidugi väga oma õpetaja, aga ka need suured tüdrukud on toredad ja võiksid teinekord veel tulla.

Et tänavu on Abjas koguni 33 abiturienti, käis osa õpetajaasemikke tundides paarikaupa. Markus Lelle ja Liis Ojaloo said oma õlule matemaatikaõpetaja vastutusrikka koorma. «Matemaatika on päris keeruline aine, aga usun, et saime hakkama,» hindas Liis. Markus noogutas nõusolevalt.

Neiu kõneles, et oli eelmisel päeval kodus nooremate klasside ülesannete lahendamist meelde tuletanud. «Osa asju on juba meelest läinud,» tõdes ta.

Regivärss ja noorpõlvepildid

Varasematel aastatel on õpetajate päevale vaadatud läbi huumoriprisma ning asendusõpetajad on klassi ette astunud vanamoodsates kleitides, hiiglaslike pärlikeede ja tuustakate parukatega. Huvijuht Triinu Menningu sõnul oli tänavu eesmärk rõhutada asjalikkust ja propageerida õpetajakutset.

«See on siiski tähtis ja pidulik päev, aga nalja on tehtud varem ja teeme edaspidigi,» ütles Menning.

Õpetajad ei kehastunud õpilasteks ega teinud krutskeid ning näha polnud ka naispedagoogideks rõivastunud noormehi. Seesugune segadus oleks võinud koolipere muuta liiga ülemeelikuks ja kord oleks võinud käest minna.

Hommikupoolik oli õpetajatele vaba ja neid oodati kella 12ks aktusele. Päevakangelased olid juba varakult kohal, sest olukord oli harjumatu ja ilmselt ei läbenud õpetajad jõude kodus olla.

Mõni peatus oma kabineti ukse taga ja kikitas viivuks kõrvu: mis seal küll toimub? Teised aga kogunesid stendi äärde uudistama kolleegide lapsepõlvepilte. Mõistatamist ja kihistamist oli küllaga, sest nimesilte polnud meelega pandud.

Abja kooli pensionile jäänud õpetajad Endla Tirgo, Paul Lehesmets, Leida Lepland, Linda Rull, Hilja Heinsalu, Aksel Tiideberg ja Aleksei Šišajev olid samuti saanud aktusekutse. Abjas elavatele endistele õpetajatele, kes koolimajja mingil põhjusel tulla ei saanud, läksid abituriendid külla ja viisid üllatuse.

Aktusel üllatasid pedagoogid publikut omaloodud regivärsilise lauluga «Meie kooli ilus elu». «Kirjutasime igast klassist regivärsi ja kui proovis laulma hakkasime, jõudsime tunniga läbi võtta vaid neli klassi. Me siis pisut kärpisime seda,» ütles direktor enne esilauljaks kehastumist.

Laulust selgus, et õpetajate meelest käivad teises klassis päiksekiired, kolmandas rosinad, viiendikel on viled põues ja XIa on parim klass.

Pärast aktust istusid abituriendid koos praeguste ja endiste õpetajatega kohvilauda. «Meil on alati olnud kombeks sel päeval õpetajatega ühiselt midagi ette võtta, näiteks minna väljasõidule. Tänavu aga on rahalised võimalused piiratud, nii et väljasõidu asemel istume lõunalauas,» rääkis Jüri Ojamaa.

Arvamus

ALINA MIHHAI­LOVA,
asendus­direktor

Täna saime mina ja mu klassikaaslased aru, et õpetajatöö on ikka väga raske. Arvan, et mõistame oma õpetajaid paremini ja pingutame rohkem. Samuti leian, et peaksime olema noorematele eeskujuks.

Kuigi üritasime, et oleks tavaline päev, ei saanud mõni poiss sellest aru ja nii ma kirjutasin neile käskkirja. Eks see oli rohkem naljaga mõeldud, aga loodan, et nad mõtlevad järele.

Olen tänulik võimaluse eest, et sain õpetajaametit proovida, aga ma ei usu, et tulevikus selle valin.