Ärevate aegade eelarve hoiab Eestit

Urve Tiidus Foto: Andres Reiss / Postimees

JÄRGMISE AASTA riigieelarve on jõudnud riigikogusse. Nagu alati, sünnitab aasta tähtsaim eelnõu palju diskussioone, sest vajadused on alati suuremad kui võimalused — see vastuolu ei muutu iial.

Peab kohe ütlema, et maailma majanduse kliima pole viimasel aastakümnel eelarve menetlemise ajal olnud nii turbulentne ja määramatu kui seekord. Kui väga me ka ei tahaks, riikide finantsprobleemide närvesöövad teated ei paista vaibuvat.

Eelarvet koostades on arvestatud viimastel kuudel maailmamajanduse perspektiivide hinnangutes asetleidnud muutusi. Ka eelarvet menetledes jälgitakse, mis toimub, ja tehakse tarbe korral täiendusi. Vajadus hiljem kärpeid teha ei rahuldaks ju kedagi.

TULEVA AASTA eelarve tuludeks on plaanitud 6,1 miljardit ja kuludeks 6,57 miljardit eurot. Võrreldes käesoleva aastaga, kasvavad kulud 11 protsenti ehk 652,7 miljonit eurot. Ligi kolmandiku ulatuses on eelarve kasv tingitud heitmekvootide müügist tehtavatest investeeringutest.

Peale selle mõjutab eelarve suurenemist see, et riik taastab täielikult kohustuslikku kogumispensionifondi tehtavaid makseid ja suurendab kaitsekulusid.

Kasvab ka Eesti haigekassa ravikindlustuskuludeks ja riiklikuks pensionikindlustuseks plaanitud summa ning rohkem võetakse kasutusele välisraha.

Tuludest moodustavad 76,4 protsenti maksutulud ning 23,6 protsenti need, mis ei tulene maksudest. Võrreldes käesoleva aastaga on oodata maksutulude suurenemist ning teiste vähenemist.

Maksukoormus tervikuna siiski ei kasva, vaid jääb eelmise aasta tasemele. Valitsuse eesmärk on, et mõõdukas maksukoormus jätaks erainvestorite käsutusse piisava koguse raha.

KA EDASPIDI eraldab riik rohkem raha sotsiaalsele kaitsele (33 protsenti eelarve kuludest), majandusele (16 protsenti), tervishoiule (13 protsenti) ja haridusele (12 protsenti). Riigi tegevuskulud suurenevad seadustest, rahvusvahelistest kokkulepetest ning kohustuste katmisest tulenevalt 9,5 protsenti. Sellega oleme 2008. aasta taseme lähedal. Kaitsekulud kasvavad, nagu liitlastele lubatud, kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Sisejulgeolekus on riigi eesmärk vähendada ennetustöö abil õnnetussurmajuhtumeid.
Valitsusliit on seadnud sihi parandada Eestis ühendusteid. Riigimaanteede hoolduskulud kasvavad 10,3 miljonit eurot. Suurim järgmisel aastal valmiv teeobjekt, Aruvalla—Kose teelõik läheb maksma 26,4 miljonit eurot. Valmis saab ka 71,5 kilomeetrit kergliiklusteid.

VÕRRELDES EELMISE aastaga kasvavad avaliku sektori investeeringud 28 protsenti, 1,25 miljardi euroni.

Valdava osa kasvust moodustab heitmekvoodi müügist saadud raha, mille abil soojustatakse avaliku sektori kasutuses olevaid hooneid. See võimaldab tulevikus kokku hoida küttekuludelt. Edaspidi ootame, et eraettevõtted hakkaksid majandusse enam investeerima ja riigi osa selles väheneks.

Peale teise pensionisamba kulude kasvavad taas riiklikud pensionid.

Tuleva aasta 1. aprillil suureneb pension 4,4 protsenti. Selle väljamakseteks kulub varasemast 72 miljonit eurot rohkem ning keskmine vanaduspension kasvab kuus 13 eurot, 305lt 318le. Sotsiaaltoetused suurenevad ligi 9,2 miljonit, haiglavõrgu arendamiseks eraldatakse 25 miljonit eurot.

Eesti keskkonna hoidmisse ja parandamisse investeerib riik järgmisel aastal üle 400 miljoni euro. Investeeringud jätkuvad ka ülejärgmisel aastal ning aasta lõpuks on paljudes väikeasulates kvaliteetne joogivesi ja võimalus liituda tänapäevase kanalisatsiooniga.

Uue põlvkonna elektroonilise side võrgu kasutuselevõtu meetmest toetatakse 11 miljoni euroga interneti baasvõrgu rajamist. Selle abil saab kiire internetiühenduse võimaluse rohkem kui 40 000 Eesti maapiirkonna elanikku.

Pühakodade renoveerimise programmi toetus suureneb 100 000 euro võrra. Selle abil hakatakse restaureerima Eesti vanemate sakraalehitiste hulka kuuluvat Pöide kirikut. Jätkub ka Kuressaare Laurentiuse ja Tartu Pauluse kiriku ulatuslik renoveerimine.

Eelarve esimene lugemine algab riigikogus 19. oktoobril.