Kuigi väljas valitsev külm ilm on asunud veekogusid jääga katma, on asjatundjate hinnangul veel liiga vara jääle minna.
Jääle on veel vara minna
Turvafirmat G4S esindav Viljandi järve rannavalvur Peeter Piip mõõtis eile mõni meeter kaldast eemal jää paksuseks kaks sentimeetrit.
«Praegu küll veel jääle minna ei tohi, aga nägin, et üks kalamees käis korra proovimas,» lausus Piip.
Jää on tema kirjeldust mööda värske ning lumelopast vaba, kuid inimese kindlaks kandmiseks liiga õhuke.
Uus sula juba tuleb
Pikaaegse vetelpäästespetsialisti Helgi Lutvei andmetel peab kristalselt selge jää selleks, et inimest kanda, olema vähemalt 7—8 sentimeetrit paks ning lumelobjakaga tekkinud jää veel mitu sentimeetrit paksem.
«Palju ei aita, kui paar ööd veidi külmetab,» lausus Lutvei. «Turvalise paksusega jää tekkimiseks oleks tarvis neli-viis ööpäeva kümnekraadist külma.»
Kuid ka siis on kohti, kus jää on õhem: allikate ümbrus, pilliroo ja kõrkjate lähedased alad ning jõesuudmed. Aeglaselt jäätuvad jõed ning soolased veekogud.
Eilne ilmateade lubas äsjamöödunud ööks sisemaal küll tosin kraadi alla nulli, kuid järgmistel päevadel annab külm järele ja valitsema hakkavad ilmselt taas plusskraadid.
Nagu Lutvei toonitas, peaksid vanemad hoiatama lapsi, et nood nõrgale jääle ei tikuks.
«Need, kes elavad veekogu ääres, võiksid igaks juhuks valmistada seitsme-kaheksa meetri pikkuse kuivast puidust päästeredeli või otsida välja sama pika laua,» rääkis ta. «Redeli või laua otsa tuleks siduda tosinameetrine või pikemgi nöör — selle saab päästja enda kätte jätta, kui jääauku kukkunu juurde on mööda jääd pikem maa.»
Kalameestele pani spetsialist südamele, et nad võtaksid kaasa mobiiltelefoni ja jäänaasklid või lihtsalt suured naelad, millega saab end jääaugust välja aidata. Ka päästevest pole liiast. Jäänaasklid või naelad peaksid rippuma kaelas, et neid oleks kiire ning hõlbus kätte saada.