Riigimetsa majandamise keskus (RMK) lõpetab 2,5 miljonit eurot maksnud projekti, mille käigus kirjeldati Eestis 35 000 pärandkultuuri objekti. Töö võetakse kokku täna, 6. oktoobril Viljandi pärimusmuusika aidas konverentsil «Pärandkultuur metsas — väärtustamata väärtused».
RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on pärandkultuur näiteks kunagiste taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed ja kohanimed ning nendega seonduv.
«See on osa meie rahvuslikust identiteedist ja selleks, et objektid lihtsalt teadmatusest ei hävineks, on oluline nii maaomanike kui metsas ja maastikul tegutsejate teadlikkus,» ütles Timberg.
Pärandkultuuri kaardistamiseks tehti töid nelja projektina, kogumahus ligi 2,5 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu rahastus moodustas 2,03 miljonit eurot. Projektide juhtpartner ja kaasrahastaja oli RMK.
«RMK võttis 2005. aastal initsiatiivi ja asus projektide juhtpartneriks. Kaasrahastus on igati täkkesse läinud: praegu teame metsas asuvatest pärandkultuuri väärtustest tunduvalt rohkem,» ütles Timberg.
RMK pärandkultuuri spetsialisti Vaike Pommeri sõnul alustati kogu Eesti pärandkultuuri kaardistamist 2005. aastal. «Töö käigus keskendusime eelkõige looduses leiduvatele kultuurimärkidele, linnad ja asulad jäid meie fookusest välja,» ütles Pommer.
Ta lisas, et suurprojektiks vajaliku inventeerija koolituse läbis üle 400 inimese. «Meie tublideks töövõtjateks olid inimesed kohalikust kogukonnast,» rõhutas Pommer ning lisas, et kaardistamiseks kulus 120 000 töötundi ja töö käigus sõideti läbi 580 000 kilomeetrit.
Lisaks 35 000 objekti kaardistamisele on projekti käigus korraldatud pärandkultuuri teabepäevadel ja üritustel osalenud enam kui 8000 inimest. Ilmunud on 17 trükist, kogutiraažiga 23 500 eksemplari ning avaldamist ootab veel 4000 eksemplariga neli maakonna pärandkultuuri raamatut. Samuti rajati projekti ühe suurema ettevõtmisena Valgamaal Koiva jõe kaldale Taheva ja Olinase vahele Eesti-Läti piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala koos õpperadadega.