/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2011/10/05/781080t1h5eb2.jpg)
1. aprillil jõustunud vedelkütuse seaduse muudatus on märgatavalt parandanud käibemaksu laekumist. Juba kolme esimese kuuga on kütusemüüjad maksnud riigieelarvesse 25 miljonit eurot rohkem kui mullu.
Vedelkütuse seaduse muudatus tõi 25 lisamiljonit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue seaduse järgi meldib maksu- ja tolliamet kütusekäitlejad majandustegevuse registris. 1. aprillist alates peab isik, kes soovib tegutseda kütusemüüjana, esitama esmalt maksuhalduri aktsepteeritud tagatise ja alles seejärel väljastatakse talle kütusemüügi registreering.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik tõdes, et seaduse muutmise järel on kütuseturul tegutsejate arv märgatavalt kahanenud. Kui märtsi lõpul oli selleks registreering umbes 370, siis septembri lõpul kõigest 175 isikul.
«Neid, kel varem registreeringut polnud, on registrisse märgitud ainult kolm, ehkki enne 1. aprilli oli iga kuu registreeritud ligemale 20 uut kütusemüüjat,» lisas Lemendik.
Kõige paremini tõestab tema sõnul seadusemuudatuse positiivset mõju asjaolu, et juunist augustini on kütusemüüjad tasunud käibemaksu 25 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajavahemikul.
Registreeringunõude ja tagatisraha eesmärk on vältida petuskeemi, mille puhul riiulifirmad mõne kuu vältel suurt kütuseäri ajavad, käibemaksu maksmata jätavad ja ennast pankrotti lasevad.
Aasta algul, kui valitsus oli seadusemuudatuse heaks kiitnud, kahtlesid paljud, kas see annab soovitud tulemuse. Väiketanklate omanikud kartsid sedagi, et suur tagatis käib neile üle jõu.
Riigikogus vastuvõetud seadus võimaldab tagatise 100 000eurose ja miljonieurose piirmäära puhul siiski erandeid teha, kui ettevõte on oma usaldusväärsust varasema tegevusega tõestanud. Enamik registreeringu saanuid ongi pääsenud piirmäärast väiksema tagatisega.