Viljandi suured kodutekstiilitootjad võiksid kohe palgale võtta vähemalt veerandsada uut töötajat, aga nende otsingud on lõppenud erilise eduta. Kui lihtsama töö tegijaid veel jagub, siis õmblejate nappusele ei paista leevendust isegi suure tööpuudusega Ida-Virumaalt.
Eelmine aasta, mil puuvilla hind maailmaturul hüppeliselt tõusis, oli Mivar-Vivale ja Toom Tekstiilile väga raske. Tekstiilitööstused suutsid plussi jääda üsna napilt.
2011. aasta näitab õnneks märksa helgemat nägu. Mivar-Viva tegevdirektor Toomas Värva prognoosib rohkem kui 20protsendilist käibe kasvu ja kasumi märgatavat suurenemist, sest vanad tellijad ostavad senisest rohkem ja partnereid on juurdegi tulnud.
Et nõudlust rahuldada, võiks firma palgale võtta vähemalt kümme õmblejat, kuid neid on raske leida. Septembris ilmunud lehekuulutuste peale õnnestus värvata kümmekond pakkijat ja muu lihtsama töö tegijat, kuid õmblejaid tuli ainult kolm-neli.
«Me ei seisa seetõttu millegi taga, sest kasutame alltöövõtjaid, aga palju mugavam oleks, kui inimesed oleksid kohapeal,» lausus Toomas Värva.
Sissetoomisel on mitu takistust
Toom Tekstiil tahab Viljandi vabrikusse palgata kolm õmblejat ning Apja neli õmblejat ja seitse liinitöölist. Tahab, aga ei leia. Nii ootamatu kui see ka pole, valitseb eriti suur personalinappus Abjas, ehkki statistika järgi on maapiirkondades töötuid rohkem.
«Ühtedele ei sobi vahetustega töö, sest bussid öösiti ei käi, teised ei suuda piisavalt kiiresti õmmelda, kolmandad on viinalembesed,» loetles personalijuht Viive Kivilaan kesise valiku põhjusi.
Kevadel pakkus Toom Tekstiili nõukogu esimees Innar Susi «Sakala» veergudel välja idee hakata töölisi tooma Hiinast, kuid nüüd on selle mõtte maha matnud.
«Seda takistavad seadusepiirangud,» rääkis Susi. «Näiteks tuleks sisse toodavale tööjõule maksta keskmisest kõrgemat palka, kuid sellisel juhul leiaks töötajaid Eestistki.»
Seetõttu võttis firma nõuks liigutada tööjõudu hoopis oma riigi piires ning asus õmblejaid otsima Valgast ja Ida-Virumaalt. Hoolimata sellest, et Kreenholmi pankroti järel jäi Narvas töötuks sadu naisi, ei õnnestunud paraku ka see variant.
Esimeseks takistuseks sai sisserändajatele elukoha leidmine. Kui Toom Tekstiil pöördus murele lahendust otsides Abja vallavalitsuse poole, selgus, et omavalitsusel pole võimalik aidata.
«Meie sotsiaalkorteritele on niigi väga pikad järjekorrad,» põhjendas valla majandusnõunik Arvi Meidla. «Müügis on kortereid küll, kuid 5000—6000 euro vahele jäävad hinnad käivad hädavaevu palgapäevani välja venitavatele õmblejatele üle jõu.»
Et Narvas on korterite hinnad kõrgemad kui Abjas, peaks sealt ära kolivatel inimestel siiski võimalik olema Mulgimaal uus kodu soetada. Häda on selles, et nad ei taha elukohta vahetada.
Esiteks räägivad narvalased enamasti ainult vene keelt ja pelgavad seetõttu Lõuna-Eestisse tööle tulla ning teiseks polevatki seal vabu õmblejaid.
«Ühe Ida-Viru õmblusfirma juht ütles, et ta ei leiaks ka ise ainsatki õmblejat,» teadis Toom Tekstiili tootmisjuht
Aini Kislõi. «Paljud töötuks jäänud naised pidavat minema müüjaks supermarketitesse, mida Narva ridamisi juurde tekib, või käima tööl Soomes.»
Rohkem teed, rohkem saad
Üks peamisi tegureid, mis muudab õmblejaameti ebapopulaarseks, on muidugi palk. Kui vilunud õmbleja võib kuus kätte saada üle 400 euro, siis algaja, kellel töö ei laabu, peab leppima ligikaudu 260ga.
Toom Tekstiili juhatuse esimees Illimar Toom tunnistas, et tekstiilitööstus pole veel suuteline inimestele soovitud tasu maksma. «Loodan, et efektiivsuse suurenedes liigume sinnapoole,» lisas ta.
Toomas Värva seevastu leidis, et õmblejatöö ei ole sugugi nii madalalt tasustatud, kui arvatakse. «Kes teevad palju, need teenivad palju: kiiremate õmblejate brutopalk võib olla isegi 700 eurot,» seletas ta.
«Neil, kes piisavat hulka tükke valmis ei saa, kipub palk tõesti väikeseks jääma.»
Värva ütlemist mööda sõltub inimeste sissetulek suuresti ka sellest, kui palju ettevõttel parajasti tööd on. Kehval ajal täie jõuga ei rabata, et ka järgmisel päeval oleks midagi teha, ning tükitöö eest raha saavate õmblejate kuupalk kuivab kokku.
«Seevastu tänavu, kui Mivar-Vival on tellimusi palju, on õmblejate sissetulekud kasvanud kaheksa protsenti,» märkis Värva.
Tükitööhindeid pole ei Toom Tekstiilis ega Mivar-Vivas sel aastal muudetud.