Kaheksa tublit õpetajat hoiavad keelt elus

Teise «Mulgi Mardi töövihiku» koostaja Alli Laande kinnitab, et hirm mulgi murdekeele ees hakkab taanduma. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mulgi kultuuri instituut andis välja «Mulgi Mardi töövihiku» teise osa, mis on mullu ilmunu järg.

Vihiku koostaja Alli Laande kinnitust mööda on see mõeldud neile, kes on mulgi keelest maigu suhu saanud, ning sobib õppematerjaliks ka täiskasvanutele.

Alli Laande, «Mulgi Märdi töövihik» on järjekorras juba teine. Kuidas esimesel pääsukesel läks?

Esimene mulgi töövihik oli tõesti esimene pääsuke nii tegijatele, õpetajatele kui lastele. Seetõttu trükkisime neid just nii palju, kui arvasime kohe vaja minevat. Nüüd on neid aasta proovitud ning õpetajate kokkusaamisel mõned küsimused tõstatatud.

Üks on loomulikult murdekeele erinevus paikkonniti. Et koostaja oli Karksi kihelkonnast ja ka keel vastab sellele, tuli Tarvastu ja Paistu õpetajatel keeleosa veidi kohendada.

Nüüd on õpetajal ja õpilasel konkreetne materjal ning esimese vihiku juures õpetajale abimaterjalide ja tunni läbiviimise võimalus antud.

Millisele vanuserühmale on teine osa mõeldud ning millised peaksid olema nende algteadmised?

Esimene vihik oli lähenemine mulgi murdekeelele ja kultuurile ning teine on puhtalt keelega tegelemine. Selle vihiku eelkäija võiks olla Kristi Ilvese kokku seatud töövihik, mis ilmus tänu Heimtali muuseumi projektile, ning seejärel võib kasutada seda vanema astme töövihikut, mille Mulgi kultuuri instituut sel aastal välja andis.

See vihik läheneb mulgi murdekeelele väga rahulikult ja abistavalt ning selles on antud ka eri murrakute võimalused. Harjutusi toetab igal lehel sõnaloend just selles käändes või pöördes, mida on varem harjutustes kasutatud. On ka väikesed kõnelemisülesanded, kuid neiski saab kasutada vihikus antud õppematerjali abi.

Selle vihikuga võib ka iga täiskasvanu saada algteadmised mulgi murdekeelest. Hea, et on mulkide seltsi tehtud lugemik «Mulgi keelen ja meelen», sest see on vihikule toeks. See tähendab, et meie õpetajatel on juba mitu abimeest.

Kes töövihiku kokku panid?

Kokku on selle kirjutanud küsimustele vastaja ning kujunduse teinud ka eelmise vihiku joonistaja ja kujundaja Lii Laande. Konsultant oli filoloogiaprofessor Karl Pajusalu, abilised olid Kristi Ilves, Hillevi Kärt Muska ja kõik Tarvastu keelerühma liikmed.

Oma luuletusi oli lahkesti nõus vihikusse lubama kirjanik Mare Osi.

Selle vihiku pearõhk on mulgi murdekeele grammatikal. Püütud on edasi anda põhireeglid ja selle keele eripära.

Kuidas on lastele mulgi keelt kõige parem lähemale tuua?

Selle töö juures on kõige tähtsam õpetaja enda huvi ja entusiasm. Kui õpetaja oskab lastele asja huvitavaks teha, tuleb kõik lennult.

On tore, et seda õppeainet ei pea lapsed kodus õppima, välja arvata mõni luulerida või laul, mida kooli sündmustel ette kanda. Aga ka see tuleks pearõhuna koolis ette valmistada ühes õpetajaga, kes saab siis kontrollida lapse hääldust.

Millistesse koolidesse töövihik jõudis?

Rõõmuga võib tõdeda, et mulgi murdekeele vastu on koolides huvi kasvanud ning kohapeal tehakse väga head tööd selle tutvustamiseks ja õpetamiseks. Õpetajaid, kes sellega tegeleb, on juba kaheksa ja kaheksasse kooli läksid vihikud ka laiali.

Holstre koolis õpivad seda I—IV klassi lapsed Helve Hrabrova käe all. Kitzbergi gümnaasiumis tegeleb sellega ligi 35 last, neid juhendab Ilse Is­rael.

Kärstna koolis annab teadmisi mulgi keelest ja kultuurist noor õpetaja Triin Todesk ja seda nii I—IV kui V—IX klassi lastele. Mulgi keele ja kultuuriga tegeldakse veel Hallistes, Abjas, Hummulis, Suislepas ja mitu aastat ka Mõisakülas.

Mõnes koolis on see valikaine, mõnes ringitund. Ühe toreda lahenduse on leidnud algklasside õpetajad, kes enam ei karda seda tutvustada oma tundide sees.

Kokkuvõttes võib öelda, et hirm selle pärast, et mulgi murdekeelega tegelemine rikub lapse kirjakeele, hakkab taanduma ning järjest rohkem teadvustatakse selle keele omapära ja ilu.

Kui me sellest kergel käel loobume, oleme kaotanud ühe Mulgimaa kultuuririkkuse.