Punapõsksed iludused vajavad sooje päevi ja jahedaid öid

Polli aiandusuuringute keskuse õunalaos on punapõskseid kaunitare kümnete tuhandete kaupa ja midagi leidub igale maitsele. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Polli õunaladu on täis puidust kaste. Igaühes ootavad oma saatust sajad punapõsksed ubinakaunitarid, mis on korjatud kümnetel hektaritel kasvavatelt puudelt.

Polli aiandusuuringute keskuse teaduri Neeme Univeri sõnul õunaaias tänavu üllatusi ei ole.

Aasta pole tema kinnitust mööda suurtele ubinakasvatajatele ka teab mis hea, kuigi enamikus Mulgimaa koduaedades on õunapuud viljade raskuse all lookas. Erinevuse ütleb Univer seisnevat selles, et kui Pollis kannavad puud igal aastal ühesugust saaki, siis koduaedades valitseb küllus pigem üle aasta. Saagi üle kurta ei näe teadur siiski põhjust.

Neeme Univeri sõnul kasvab Pollis õunapuid umbes 17 hektaril. «Nooremaid aedu on kümme hektarit või rohkem, paarikümneaastaseid umbes viis hektarit ja siis veel katseaed. Noh, sinna kanti ta tuleb,» rääkis Univer.

Kokku andsid Polli puud tänavu nagu läinud aastalgi umbes 150 tonni ubinaid. «Üsna keskmine õuna-aasta,» nentis teadur.

Loevad välimus ja maitse

Neeme Univeri ütlemist mööda on Polli kollektsioonis koos aretustega umbes 3000 seemikut. See tähendab, et valikus on paarsada õunasorti — neist lattu korjamiseks ja müümiseks kümmekond. Niinimetatud tavalisi sorte, nagu «Valget klaari», «Martsipani» ja «Suisleppa» kasvatatakse ainult üldises kollektsioonis. Need ubinad lähevad mahlaks ja nende müügiga ei tegelda, sest saak on liiga väike ja sordivalik paisuks liiga suureks.

«Kui meil oleks ainult äritegevuslik õunaaed ning me teadustööga ei tegeleks, võiks laialt müüdavaid sorte olla neli. Sedagi oleks ülearu, aga et oleme teadusinimesed, leidub kollektsioonis ikka vanemaid ja uuemaid sorte,» ütles teadur.

Õunu hakatakse Neeme Univeri kinnitust mööda korjama augusti algul. Pollis ei alustata kunagi hiljem kui 10. augustil ja tänavuste ilusate ilmade tõttu on ubinate korjamine seal juba lõppenud. Seda, millal on õige aeg õunad puu otsast noppida, tuleb Univeri sõnul vaadata näo järgi.

«Vaatad, kas õunad hakkavad valmis saama. Sügisõuntel sõltub see värvist ja pisut ka maitsest. Kui tundub enam-vähem hea ja näeb ilus välja, siis korjame ära. Taliõunad võetakse puust toorena,» õpetas Univer. Tema jutu järgi üllatusi ette ei tule, sest tuntud sortide valmimise aeg on kasvatajatel teada ja saagi kogumine varieerub ilmadest sõltuvalt umbes nädala.

Alustatakse muidugi kõige varasematest sortidest. Pollis teeb otsa lahti «Vahur» — «Kuldreneti» maitse, ent «Antonovka» välimusega sügisõun. Siis tulevad riburadamisi «Koit», «Liivi kuldrenett», «Pirja» ja teised. ««Vahur», «Koit», «Auksis», «Meelis» — pärast seda pole enam vahet, peaasi et õunad enne külmade tulekut oksalt alla saavad,» rääkis Univer.

Kui külma pole ülearu palju, tõmbab see küll puu otsas rippuvate õunte maitset pisut alla, kuid vilju kõlbab veel korjata. Pikalt need enam ei säili, kuid vähemalt mahlaõunteks sobivad.

Iseenesest ei ole väike öökülm õuntele Neeme Univeri sõnul halb, sest annab päikseliste päevade järel ubinakaunitarile ihaldusväärsed punased põsed. «Kui soojad päevad vahelduvad jahedate öödega, värvub õun paremini. Kastemärjal hommikul on õunad ilusad,» rääkis Univer.

Ilus peab õun küll olema, kuid ometi nentis Univer, et kõige punasem vili ei pruugi olla magusaim: välimus olevat petlik ka õunte puhul. Arendajad on seadnud endale eesmärgi luua punasemaid ja ilusamaid sorte. «Inimene ostab silmadega ja selliseid õunu on lihtne müüa.»

Ilu ilmneb talvitudes

Teaduri jutu järgi tehakse kehvemad õunad Pollis tavaliselt mahlaks ja paremad pannakse tallele. Päeval korjatu viiakse õhtuks jahedasse lattu ja hommikuks peaks see juba olema säilitamistemperatuuril. Sügisõunu tuleb Neeme Univeri kinnitust mööda hoida kolmekraadises laos, taliõunad vajavad pisut jahedamat, kraadi ja kahe vahele jääva temperatuuriga kohta.

«Sügisõunad küpsevad kolmekraadisel temperatuuril kiiremini edasi, muidu ei tule nende maitse ja aroom esile. Seevastu taliõunad istuvad kraadi-poolteise juures, kuni sügissordid on müüdud ja kätte jõuab nende kord,» nentis Univer.

Tänavu on Pollis sügisõunu vähem kui enne, sest nende müük ei tasu end ära. Et õunte hind kerkib alles siis, kui tulevad esimesed öökülmad ja tavakasvatajatel pole enam suurt midagi pakkuda, ei saa suurkasvatajad varem seda hinda, mida soovivad. Nii kasvatavadki nad pigem taliõunu, hoiavad neid laos ning seavad alles hilissügisel täies ilus lettidele.

Enne kui Polli õunad kaubaks lähevad, tuleb need sortida ja pakendada. Põhiliselt Tallinna kauplustesse ja turgudele liikuvad ubinad vaadatakse hoolega üle. Kehvemad ja nõutust väiksemad lähevad mahlaks ning ainult kõige ilusamad jõuavad säilitamisele ja müüki. Karmist kontrollist hoolimata kuuluvad Polli saagist esimese valiku ehk parima kvaliteediga õunte hulka enam kui pooled. Tänavu on neid umbes 80 tonni.

«Teise valiku materjal müüakse odavamalt või tehakse mahlaks või püreeks,» sõnas Neeme Univer. Olgu öeldud, et mahla valmistatakse tema jutu järgi ainult küpsetest viljadest, nii et mahlategu käib Pollis ka talvel, kui lattu pandud taliõunad valmivad. Nii võib olla kindel, et mahl on meeldiva maitsega.

«Küpsetest õuntest tuleb alati hea mahl. Kõige parema, mõnusalt magusa ja puhta maitsega saab «Liivi kuldrenetist»,» lausus Univer. Ka mahlaõunaks ei sobi tema ütlemist mööda igasugused ubinad. Need võivad olla küll plekiga, kuid mädanema läinud vilju pressi alla panna ei tohi, sest nad rikuvad maitse ära.

Nimi antakse näo järgi

Peale müügi tegeldakse Polli aiandusuuringute keskuses ka sordiaretuse ja uurimisega. Praegu on teadlaste eesmärk luua kärntõvekindel sort, mis oleks ühtlasi ilus ja maitsev. Viljadelt korjatakse seemned ja külvatakse kassettidesse. Kui taimed kärntõvesse ei nakatu, pannakse nad seemikutena põllule kasvama. Sealgi jälgitakse, kas lehed ilmutavad tõvemärke. Kui mitte, võetakse taim lähema uurimise alla.

«Püüame saada nakkuskindlat sorti, mis annab vara saaki. Peale selle peavad õunad olema maitsvad. Hapud, mõrud, ebameeldiva maitsega või kärntõvesse nakatuvad viljad praagime jälle välja. Nii on lootus saada ideaalilähedane sort,» rääkis Neeme Univer.

Peale haiguskindluse, ilusa välimuse ja hea maitse peaks ideaalne sort hästi säilima ning kasvama rõhtsa võraga puul. Rõhtne võra on tähtis viljakuse suurendamiseks: liiga püstistel okstel jõuavad toitained tippu ja tagasi juurtesse kiiresti, kuid rõhtsas võras liiguvad aeglasemalt ning kasvupungade asemel tekib rohkem õigepungi.

«Oleme päris palju välja valinud, aga ühel on üks häda ja teisel teine. Sellist pole veel silma jäänud, mis oleks hea. Seni ei ole ükski kärntõvekindel sort katsesse läinud,» nentis Univer.

Nime Neeme Univeril plaanitavale õunasordile esialgu varuks ei ole, kuid et õun on tema sõnul naise moodi, võiks selle nimetada naise järgi. Kui sort lõpuks välja töötatakse, peab nimi mõistagi vastama paljudele kriteeriumidele. Esiteks ei tohi maailmas olla ühtegi teist  samanimelist, teiseks ei tohi see üheski keeles tähendada midagi sündsusetut.

«Gerly nüüd vaevalt midagi halba tähendab,» ütleb Univer, kui Raja Teele kombel esimese variandina omaenda nime pakun. Nii lihtsalt asi siiski ei lähe. «No kes paneb õunale Gerly nimeks? Nii ikka ei saa, et tuled kohale ja hakkad kohe ristiemaks. Kui käid igal aastal kohal ja tunned huvi, kuidas läheb, siis vaatame,» naeris Univer.

Kuigi soovitud sordi aretamisega võib veel aega minna, on üks siiski kindel: nime saab see ubin nagu kõik teisedki just enda näo järgi.