Eesti huvides on stabiilne Euroopa

Villu Känd Foto: peeter langov

KES ON vähegi jälginud maailmas toimuvat, pole saanud eirata uudiseid, mis räägivad mõningaid euroala riike tabanud raskustest.

Tänavu eurotsooniga ühinenud Eesti puhul pole siiski põhjust rääkida kriisist. Õigupoolest ei puuduta see ka suuremat osa Euroopa Liidu liikmesriike, kes on teinud jõupingutusi, et hoida riigivõlg mõistlikul tasemel ning eelarve kulud ja tulud tasakaalus.
Ometi ei saa sellest järeldada, et teiste euroala riikide võlaprobleemid meid ei puuduta. Kuigi Kreeka, Portugali ja Iirimaa majandus on väike, võivad nende hädad olla meie ühises rahandus- ja majandusruumis nakkavad. Ja mitte üksnes euroala liikmetele: euro on maailmaraha ning selle stabiilsuse pärast muretsetakse ka teisel pool maakera.

EUROOPA LIIT eesotsas euro­ala riikidega on teinud suuri jõupingutusi niihästi hellenite aitamiseks kui selliste kriiside edaspidiseks vältimiseks. Kas ka Eesti suudab asjade kulgu mõjutada?
Vaadates, kui suure imetluse objektiks on kujunenud Eesti rahanduspoliitika, mille põhimõtteid järgitakse paljudes teisteski liikmesriikides, võib öelda, et meil on mõju. Eesti on ka digitaalse ühtse turu eestkõneleja, sest meil on hästi arenenud e-teenuste pakkumise võrgustik ning nende teenuste kasutamise pikaajaline kogemus.
See tõdemus julgustab ja ühtlasi kohustab Eestit Euroopa asjades kaasa rääkima. Mõistagi on selle aluseks ühtsed arusaamad meie huvidest ja eesmärkidest Euroopas.

ALATES VARAKEVADEST on kümned valitsusametnikud töötanud selle nimel, et sõnastada põhimõtted, millest valitsuse Euroopa Liidu poliitika lähtub ning kuhu poole Eesti tahab Euroopa Liidu arengut suunata. Nüüd on see töö lõpule jõudnud.
Õigupoolest on valmis selle dokumendi esialgne versioon — eelnõu, millele tugineb avalik arutelu.
«Eesti Euroopa poliitika 2011—2015» ei ole esimene dokument, millest Eesti Euroopa Liidu suunal tegutsedes lähtub, ning paljud selle põhimõtted ja eesmärgid on olnud tegevuse aluseks juba pikka aega.
Euroopa Liidu tugevdamine ja konkurentsivõime suurendamine on tähtis eesmärk ka tulevikus.
Ühtlasi on see oluline mõne liikmesriigi võlakriisi lahendamiseks, sest siseturu arendamisega kaasnev majanduskasv ja suurem tööhõive loovad tingimused, mis võimaldavad kriisis vaevlevatel riikidel ja kogu Euroopa Liidul kiiremini kosuda.

SUHTELISELT VÄRSKE euro­ala liikme suurim proovikivi, eriti praeguses keerulises finantsolukorras, on kriisist väljumine. Eesti ei häbene põhimõtet, mille järgi kõik liikmesriigid peavad vähendama eelarvedefitsiiti ja riigivõlga ning viima paremate aegade saabudes valitsussektori eelarve ülejääki.
Riigina, kes ise pole euro­ala probleemides mingil moel süüdi, on meil moraalne õigus nõuda, et kehtestataks abinõud, mis aitavad aegsasti tuvastada liikmesriikide majandus- ja eelarveprobleemid.
Loodetavasti saab võlakriisist varsti rääkida minevikuvormis ja hakata tegema jõupingutusi teiste eesmärkide saavutamiseks. Kas pole paradoksaalne, et Euroopa Liidus ei ole seniajani suudetud välja arendada siseturgu, mis on ju Euroopa Liidu tugisambaid?

Eestile tähendab siseturu areng eelkõige selle kohandamist digitaalse ajastu nõuetega. Nii tavakodanikel kui ettevõtjatel peab olema võimalik ajada asju elektrooniliste vahenditega teistes maades sama hõlpsalt kui oma riigis. Vastasel korral pole sõnal «siseturg» Euroopa Liidu kontekstis mõtet.
Sestap taotlebki Eesti, et killustatud siseturu ühtseks turuks arendamine oleks järgmistel aastatel Euroopa Liidu tegevuse keskmes.
Värske Euroopa Liidu poliitikadokument sõnastab ka Eesti esialgsed eesmärgid ja põhimõtted kliima- ja energiapoliitikas, transpordis, põllumajanduses, välisasjades, kaitsesfääris ning mitmes teises valdkonnas, mida tahame arendada.

SELLE KIRJUTISEGA kutsun nende seisukohtadega põhjalikumalt tutvuma. Nagu öeldud, on tekst esialgne.
Täiendusettepanekuid ja kommentaare oodatakse kõigilt kodanikelt, eriti ühe või teise valdkonna asjatundjatelt.
Kõiki ettepanekuid ja arvamusi kaalutakse põhjalikult ja sobivuse korral täiendatakse nendega dokumenti. Eelmise sama laadi dokumendi puhul võeti ettepanekutest arvesse ligi kolmveerandit. Kokku oli neid üle saja.
Avalik konsultatsioon, mis kätkeb peale osalusveebis (www.osale.ee) arutamise ka valdkonnapõhiseid seminare, kestab 11. oktoobrini.