Taastatud hooned toovad Lahmusele päikest

Sel sügisel avasid Lahmuse koolijuht Heinrich Jürna koos Norra saatkonna suursaadiku Lise Kleven Grevstadiga renoveeritud koolimaja. Suur osa endiste mõisahoonete taastamiseks vajaminevast rahast peaks tulema Norra riigilt, kuid osa selle saabumisest on viibinud. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

«Vägev värk!» võis eile mitut puhku kuulda Lahmuse kooli uuendatud hoonete avamisel.

Juhan Suitsu torupillimängu saatel kõndisid üritusele kogunenud ühest mõisaaegsest majast teise, et imetleda ehitajate tööd.

Valitsejamajast on saanud hubane õpilaskodu, sepikojast toimetulekumaja ja juustumajast käsitöömaja. Kõigis neis on ühendatud vana aja hõng ja tänapäevased mugavused.

Avamiseks lõigati iga maja juures läbi üks lint, esmalt sinine, siis must ja viimaks valge.

Võrratu vaade ja vana aja hõng

Endise juustu-, nüüdse käsitöömaja terrassilt avaneb võrratu vaade Lahmuse järvele.  Alumisel korrusel on taastatud võlvkaartega kelder, kus kunagi toodeti Šveitsi juustu. Tulevikus on samas ruumis kavas näidata Lahmuse õpilaste käsitöid.

Korrus kõrgemal on neli luuki, mille kaudu tõmmati valminud juust teisele korrusele hoiuruumi. Konksud, mille külge juustud rippuma pandi, on laes praegugi — taastatud kujul.

Ülemistel korrustel on käsitööklass ja poeruum, kus külalised saavad osta koolis valmistatud käsitööasju ja suveniire. Samuti mahuvad sinna köök ja ruum telgedel vaipade kudumiseks.

Kunagise sepikoja teisel korrusel on toimetuleku õppekava järgi õppivate laste klassid. Esimesel korrusel aga uhkeldab võimlemisruum peegli ja korraliku jõusaali varustusega. Seal on eksponeeritud ka kunagise sepikoja koldekaared.

Ühes küljes on veel saun ja pesuruum vanniga, kuhu pääseb ratastoolis inimene.

Poisid on uue koduga väga rahul

Ratastooliga pääseb ka kunagisse valitsejamajja, nüüdsesse õpilaskodusse. Kolmekorruselises majas on palju tubasid, sinna mahub elama 44 last.

Lahmuse koolis õena töötav Helle Jürisson ütles, et poisid hoiavad hubast kodu väga. «See on vapustav, kui hästi poisid on uue koha omaks võtnud. Nad tunnevad ennast seal mõnusalt ja koristavad kenasti,» lisas ta.

Nüüd elavad noored ühes toas kahekesi või kolmekesi, varem oli neid üheskoos kümme ja vahel isegi rohkem. Uus kodu meeldib noortele nii väga, et nädalavahetuseks nad eriti koju ei kipugi.

Õpilaskodu keldrikorrusel on puhkeruumid, nõustamistuba, logopeediruum ja pesuladu.
Arhitekt Raivo Mändmaa, kes oli koostanud maja renoveerimise projekti ning valmistanud kahe teise hoone eskiisprojekti, ütles, et ehitajad tegid väga tublit tööd, sest maja oli sama hästi kui varemetes.

«Ehitajad nägid uskumatut vaeva. Nad kaevasid vundamendi seestpoolt lahti ja asendasid selle suures osas. Töö käigus tuli neil välja vedada hiiglaslikke kive,» kirjeldas ta.

Toimetuleku- ja käsitöömaja projekteerija oli osaühing Sirkel ja Mall. Kõigi hoonete ehitustöö tegi aktsiaselts Pärnu REV. Taastustööd läksid maksma 1 124 679 eurot. Lõviosa summast tuli Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetusena, 15protsendilise omaosaluse kandis haridus- ja teadusministeerium.