Eile jättis Tartu ülikooli kliinikumi verekeskus ära Viljandi haiglas plaanitud doonoripäeva, tuues põhjenduseks suure A-hepatiidi puhangu.
Verekeskus jättis doonoripäeva ära
30. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Verekeskuse direktor Helve König ütles, et kuigi A-hepatiit verega ei levi, ei ole mõttekas praeguses olukorras riskida.
Terviseameti teatel lisandus möödunud nädalal Eestis 13 A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist üheksa kinnitati Viljandimaal, kaks Pärnus ning üks Tallinnas ja Raplas. Kõik väljaspool Viljandit registreeritud haigestunud olid nakatunud tõenäoliselt Viljandis.
«Ravimi- ja terviseamet soovitasid juba mõnda aega tagasi doonoripäevad ära jätta. Algul arutasime võimalust siiski väljasõit korraldada ning teha kohapeal väga tugevat selektsiooni, kuid teisipäeval langetasime otsuse, et ei tule,» selgitas König.
Ta nentis, et verekeskus võtaks Viljandisse kui ägedasse nakkuskoldesse sõites suure vastutuse. Verd võib anda inimene, kes on juba nakatunud, kuigi sümptomeid ta endal ei märka. «Meie kahjuks ei saa verest nakkust määrata,» nentis König.
Verekeskuse direktor tunnistas, et verevarud on õnneks kontrolli all ja ärajäänud sõit suurt tagasilööki ei tekita.
«Viljandis on alati palju vereloovutajaid. Et haiguse allikas ei ole täpselt teada ja nakkus levib kontaktselt, ei ole vastutustundlik praegu inimesi ühte kohta koondada,» tõi ta välja veel ühe põhjuse.
König avaldas lootust, et olukord stabiliseerub ja juba oktoobris on verekeskusel võimalik uuesti Viljandisse sõita.
Need, kes on A-hepatiiti põdenud, ei pea vereandmisest lõplikult loobuma. «Kes on korralikult paranenud, võib kuue kuu möödudes uuesti verd anda. Verd ei võeta neilt, kes on põdenud B- ja C-hepatiiti,» täpsustas König.