:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2011/09/29/772568t1hf712.jpg)
Kinnistuomanikud kipuvad oma maaga piirnevat muruplatsi puhastades lehti sõiduteele lükkama ning sel moel tänavat reostama.
Teele lükatud lehed tekitavad muresid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi linnavalitsuse majandusameti spetsialist Kaidi Braun tõdes, et tegu on aastast aastasse korduva murega: majaomanikud koristavad langenud lehed oma hoovist kenasti ära, kuid aiast väljapoole jäävat prahti nad kokku koguda enam ei viitsi. Sügisrämps jõuab sõiduteele tuulest kantuna või krundiomaniku luua abiga.
Veolia Keskkonnateenuste tänavapuhastusautod käivad sõiduteed üle paari päeva tagant, tihedamaks koristamiseks pole Brauni ütlemist mööda linnal raha. Lehti satub teele nii palju, et vahepeal jõuavad need mõnes kohas rentsli ära ummistada. Majandusameti spetsialisti ütlemist mööda on sõiduteele langenud puulehtedega tegemist rohkem kesklinnas, näiteks Maramaa puiesteel ning Endla ja Jakobsoni tänaval.
Inimesed peaksid rohkem pingutama
«Hästi tehtud töö on lõpuni tehtud töö,» rõhutas Kaidi Braun, kelle hinnangul jätab paljude kinnistuomanike suhtumine tänava korrashoiusse soovida. «Kinnistuga piirnevalt alalt puulehti sõiduteele lükata on sama hea kui tolmuimejakott naabri hoovi tühjendada — seda me ju ei tee,» lausus ta.
Braun tõdes, et kinnistuga piirnevat ala koristades võib ette tulla takistusi, näiteks kui täis prügikotte on palju ning pole võimalust neid jäätmekäitlusjaama vedada. Midagi ületamatut selles tema sõnul siiski ei ole. «Kui üksi murega toime ei tulda, on võimalik naabritega ühine lahendus leida,» lisas ta.
Veolia Keskkonnateenuste tänavahooldusmeister Janno Laht tunnistas tõeks, et kinnistuomanike käitumine tekitab peavalu.
«Lehtedega koos pühitakse sõiduteele puuoksad,» rääkis Laht. «Suuremad neist kipuvad tänavapuhastusmasina torusse kinni jääma ja ummistusi tekitama. Juhil tuleb auto kinni pidada ja ummistus likvideerida, kuid see röövib loomulikult aega.»
Kaidi Braun tuletas meelde, et libedad puulehed ja kõnniteel veerevad tõrud kujutavad endast jalakäijatele ohtu.
«Luid nende peal libastudes ehk ei murra, aga haiget saab kindlasti,» lausus ta.
Koristusringid algavad oktoobris
Majandusameti spetsialist ütles, et lehekottide äravedamiseks hakkavad koristusautod ringe tegema oktoobrikuu teisel poolel. Nii on Viljandis talitatud juba üle kümne aasta.
«Seda perioodi ei ole otstarbekas väga pikaks venitada,» nentis Braun. «Koristusringi kilometraaž on suur ja see muudab teenuse kalliks.»
Igast piirkonnast käib auto läbi vähemalt kaks korda. Kõnealuse teenuse eest maksab linn.
Janno Laht tõi välja, et Viljandi on üks väheseid omavalitsusi, kes oma elanikele igal kevadel ja sügisel tasuta prahi äravedu korraldab. Ta lisas, et inimesed võiksid linna vastutulelikkust hinnata ja lehesodi kenasti kottidesse koguda.