Ajalugu on elu õpetaja

, ajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise korruse pikas koridoris on eksponeeritud vanaaegsed krohvialused roo- ja laastumatid.
Teise korruse pikas koridoris on eksponeeritud vanaaegsed krohvialused roo- ja laastumatid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Heimtali mõisahäärber, praegune koolimaja on püsinud sajandeid, sest on nii vaimses kui materiaalses mõttes rajatud tugevale vundamendile.

Meie saksa ja eesti ühisloomingut ei ole alati osatud hinnata. Seda on hävitatud trotsist mõisaaja vastu ning oskamatusest väärtustada ehituspärandit ja mõisakultuuri mõju meie rahva kultuuri arengule.

Mõisamajal ei ole üksnes ehituslik väärtus, seda väärtustavad ka inimesed, kes on siin elanud, töötanud ja õppinud. On vääramatu tõde, et maailmas loodu, nii hea kui halb, lähtub inimesest. Inimene vastutab oma tegudes igal sammul iseenda ja teiste inimeste ees.

Pilk ehituslukku

Heimtali häärberi ehituse algusest on arhiivimaterjale napilt. Kõige enam olen kogunud infot viimase Heimtali mõisniku Friedrich von Siversi memuaaridest.

Memuaarid andsid ainet minu äsja ilmunud raamatule «Lugusid Siversitest ja Heimtalist». Teoses on kirjeldatud mõisa eluolu, seal elanud inimesi ja neid, kellega perekond lävis.

Friedrich kirjutab, et 1799. aastal, kui vana ühekorruseline häärber maha põles, oli tema vanaisa Peter Reinhold täis otsustavust ehitada kohe uus, aadlile sobiv elumaja. Ta oli istunud tulekahju ajal pargis pärnade all ja teinud uue maja kavandit.

Peter Reinhold oli joonistanud kahekorruseliste tiibade ja dekoratiivsete tornidega uhke hoone. Ennast oli ta kujutanud pildil öösärgis, hobuse seljas, käes ratsaniku saabel.

See suurejooneline kavand jäi siiski ellu viimata. Saades arhitektuurinõuandeid Johann Wolfgang von Goethe vahendusel, tegi mõisnik uue projekti, mis saigi mõisahoone ehituse aluseks.

Peter Reinhold oli ehitusel töödejuhataja, õpetades meie esivanemaid, kes olid sel ajal veel pärisorjad. Nii õppisid eestlased ehitusmeistriteks, maalriteks, tisleriteks, pottseppadeks, müüriladujateks ja kiviraiduriteks. Hiljem ehitasid mõisahooneid juba nende pojad.

Teada on, et 1803. aastal ehitus seiskus, tõenäoselt rahapuuduse tõttu. Oli vaja välja maksta pärandiosa lahutatud abikaasale ja kolmele lapsele, ehitada tootmishooneid, koolitada lapsi ning majandada mõisat.

Saal valmis alles 1840. aastal. Hoones polnud külalistetube. Külaliste puhul loovutanud omaniku seitse tütart oma voodi daamidele ja maganud ise aknalaual, võrkkiiges või vannis.

30 aasta jooksul käinud mõisnik lõunatiivas asuvatest eluruumidest põhjatiivas paiknevasse töökabinetti üle õue. Öövaht olevat pidanud sealse laudtee hommikuks puhtaks pühkima.

Stiililt on häärber klassitsistlik. Selles domineerib historistlikule arhitektuurile iseloomulik dekoratiivsuse taotlus.

Teine korrus ja pööningutoad ehitati välja alles 1856. aastaks, Peter Reinholdi poja Hermann Georgi valitsemise ajal. Tema rajatud on ka mõisa ringtall, kelder-ait-kuivati ja kahekorruseline moonakamaja.

Hermann Georgi varajase surma, juriidilise omaniku puudumise ja suurte laenude tõttu jäid ruumid paraku erilise hooleta.

Heimtali viimane mõisnik Friedrich von Sivers lahkus häärberist 1912. aastal karjamõisa Peetrisse, kus oli arhitekt Wildau projekti järgi valminud uus härrastemaja. Mõisa peahoonesse jäi kuni Eesti maareformini tema vennapoja pere.

Kooliks ehitamine

Kui 1932. aastal asus mõisasse kool, tehti seal ainult sanitaarremont.

1935. aasta 17. aprillil anti maja ja maa-ala Heimtali valla omandusse ning häärber otsustati ümber ehitada kooliks. Projekti autor oli Viljandi diplomeeritud maainsener Lõhmus.

1936. aasta 16. aprillil võitis ehitustööde vähempakkumise Suure-Kõpu ettevõtja Hermann Rehlin. Ehitusmaterjali muretses vald.

Sama aasta mais tehti ümberehitamisega algust. Kõigepealt lammutati veranda, mida nimetati triiphooneks. Töö jätkus põhjatiivas, kus lammutati mõisaruumide vaheseinu ning ehitati koolijuhataja korter, poiste magamistoad, tualett- ja pesemisruumid ning kooliteenija korter.

Lõunatiivas lammutati vaheseinad ja jagati ruum vaheseintega kolmeks klassiks, kus õppis 120 õpilast. Toonane kuueklassiline algkool töötas kolme õpetaja ja kolme liitklassiga.

Õpetajate tuba asus praeguse õppejuhataja kabinetis. Lõunatiivas oli ka ühe õpetaja korter. Kooli raamatukogu asus praeguses garderoobis. Teisel korrusel paiknesid tütarlaste magamistoad.

Ümberehitus valmis 10. septembriks ja läks maksma 12 000 krooni. Värskelt remonditud majas algas õppetöö 1936. aasta 14. septembril.

Ringkäik koolimajas

Nüüd, Heimtali kooli 190. aastapäeva sügisel on väsinud mõisahäärber saanud jälle täiesti uue ilme.

Selle fassaadi vääristab taas uhke veranda, mis oli aastakümneid tagasi lammutatud. Tagaküljel on taastatud terrass, mida ehib mõisaajast pärit tobiväät. Terane silm paneb tähele, et on avatud mitu petik­akent, et saada vaimuvalgusele lisa päikesevalgusest.

Siseruumide seintel rõõmustab silma ajastule iseloomulik värvilahendus. Paljudes kohtades on eksponeeritud ajaloolisi värvikihte.

Heimtali mõisas ei kata seinu uhked maalingud, kuid see-eest kohtame seal lihtsaid dekoratiivseid ornamente. Mõisaajast säilinud väärtuslikud detailid on kenasti restaureeritud: kaunid on siseuksed, krohvkarniisid ja lae peegelvõlvid.

Sooja tunde jätavad vanad töödeldud laudpõrandad, soklikorrusel punasest tellisest põrandad. Seintel võib märgata eri aegadest tahveldisi. Õpetajate tuba on tapeeditud.

Teisele korrusele viiv trepp, mille betoonastmed on kaetud laudadega, tekitab astujas piduliku tunde. Teise korruse pikas koridoris saab aimu vanaaegsest krohvimistööst: seal on eksponeeritud krohvialuseid roo- ja laastumatte. Kadunud on inetud mustast plekist ahjud, sooja saadakse keskküttest.

Klassiruumi siseneja pilku püüab laes võimas sajanditevanune puittala. Kui külaline on jõudnud kolmandale korrusele, näeb ta, et seni väljaehitamata pööningut ilmestavad restaureeritud puittalad, mis kaunistavad ventilatsiooniruumi seina.

Avades õppevahendite toa ukse, mille seinal on fragment tapeedi all olnud 1861. aasta ajalehest «Rigasche Zeitung», valdab sind tunne, et mõisaaeg on justkui ellu ärganud.

Aga siiski! Mõisahoone remondi esmane vajadus oli luua koolile õppetööks tänapäevased tingimused.

Tõeline üllatus tabab sind, kui lõpetad oma ringkäigu loodusainete klassis. Siin on kõrvuti moodne tõmbekapp keemiakatseteks ja sajanditagused aknaluugid klassi pimendamiseks. Sa tõded, et uuenduskuuri läbi teinud koolimajas on vana ja uus suurepärases kooskõlas.

Mõisahoone remondi projekti autorid on arhitekt Urmas Arike ja sisearhitekt Kalju Palo. Ehitustöid tegid firmad Remet ja Nordecon. Tegevuses olid viimistluskihtide uurijad, restauraatorid ja mitu alltöövõtjat.

Kogu tegevus toimus muinsuskaitsjate valvsa pilgu all.

Põnev uurimisobjekt

Häärber on meie noortele taas põnev uurimisobjekt. Kodu-uurijad Mait Allas ja Markus Allik on koostanud väärtusliku uurimuse mõisa ringtalli siseõue rajatud spordihoone ehitusloost. Nüüd on poisid väge täis, et kaante vahele saada häärberi ehituslugu.

Allpool toon ära mõned küsimused, mis ootavad väljaselgitamist.

Ehitustööde ajal tuli põhjatiiva vundamendi ja tugimüüri kaevamisel päevavalgele 5—7 meetri kõrgune põllukividest müür, mille välispinna olid vanad meistrid kaunilt kujundanud. See oli justkui mosaiikne kunstiteos. Kas selline viimistletud müür oli ka algul mulla all?

Ehitajad leidsid mõnikümmend meetrit mõisamajast kirde pool võlvitud käigu ava. Kas see viitab legendile, mille järgi läks mõisast salakäik?

Arvame, et mõisa ajal köeti maja keldrist. Kas köögi põranda alune kivist plaat, mille keskel on avaus, võis olla kerishüpokaustahju soojendusplaat?

Kui mõisas polnud mitukümmend aastat saali, kus siis olid esindusruum ning 91aastase leskproua ja teiste pereliikmete eluruumid?

Küsimusi on teisigi. Remondi ajal välja tulnud leidude, tapeedi- ja värvikihtide põhjal võib spetsialistide abiga teha oletusi ning nautida uurimisrõõmu.

Praegu on Heimtali põhikooli õpilane, õpetaja ja koolitöötaja see, kes jätab siia oma jälje. Mõtiskle silmaga nähtu ja kõrvaga kuuldu üle ning sa tajud, et sajanditevanuse mõisamaja aura annab sullegi tuge.

Püüa arukalt kasutada neid võimalusi, mida aeg sulle pakub.

Siin on meie ajalugu — ajalugu kui elu õpetaja.

KOKKUTULEK
Vilistlased on oodatud homme kooliga tutvuma.
• Raudna (Heimtali) kooli 190. aastapäev ja vilistlaste kokkutulek algab 1. oktoobril kell 11 küünalde süütamisega endiste pedagoogide kalmudel.
• Kell 12 avatakse mõisamaja ja spordihoone uksed.
• Kell 13 algab spordihoone muusikaklassis mõisalootund, milles Imbi-Sirje Torm esitleb oma raamatut «Lugusid Siversitest ja Heimtalist».
• Kell 16 algab saalis aktus.
• Kell 18 saab hoo sisse peoõhtu.
Allikas: Heimtali põhikool

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles