Kollatõves laps muudab kogu lasteaia tööd

Männimäe lasteaias võib kohatasu kerkida sedavõrd palju, et see hakkab olema üle 50 euro. Foto: Elmo Riig / Sakala

Männimäe lasteaias hoitakse ühe rühma lapsi mõnda aega teistest lahus, sest nende kaaslasel diagnoositi sel nädalal kollatõbi.

Lasteaia juhataja Ene Männiku sõnul ei käi selle rühma lapsed mõnda aega basseinis ujumas ning neid hoitakse võimaluste piires eemal ka muudest üldkasutatavatest ruumidest.

Üheski teises Viljandi lasteaias pole laste A-hepatiiti ehk kollatõppe haigestumise kohta teateid. Seadus ei kohusta lapsevanemat koolile või lasteaiale ütlema, mis haigust tema laps põeb, ja seepärast ei pruugi paljud lasteasutused teadagi, et kellelgi kasvandikest on kollatõbi.

Teavitamine sõltub lapsevanemast

«Kindlasti peaks ema või isa lasteaeda teavitama, kui laps on kollatõppe jäänud,» leidis Viljandi haridusameti spetsialist Edda Riesenberg. Tema sõnul on haigusest teatamata jätmine peaaegu kuritegu.

Andmekaitseseaduse kohaselt saab lapse haigusest lasteaeda või kooli informeerida ainult vanem. Arst või mõni tervishoiuasutus seda teha ei tohi.

Saarepeedil levib kahtlus, et vähemalt ühel lasteaias käival lapsel on A-hepatiit. «Mind pole keegi teavitanud, et mõni laps kollatõbe põeb,» vastas sellekohasele küsimusele Saarepeedi kooli ja lasteaia direktor Aivo Maalmeister. Haigestunuid lasteaias küll on, aga nende diagnoosi pole vanemad öelnud.

Kollatõve ennetamiseks on Saarepeedil jagatud infobrošüüre ja korraldatud vanematele koosolek. Ostetud on uusi desovahendeid ja koristajatele antud korraldus, et tavapärasest tihedamini tuleb puhastada ukselinke ja klosetipottide loputuskasti nuppe.

Männimäe lasteaed asus pärast esimese haigestumisjuhtumi ilmsiks tulekut tööle terviseameti soovituste järgi. Esmalt teavitati kõiki vanemaid, et nad oskaksid oma lapsi jälgida. Lasteaeda võib kaasa võtta ainult pestavaid mänguasju. 45 päeva jooksul ei võeta haigestunud lapse rühma vastu uusi lapsi ning kasvandikke ei lubata teiste lastega mängima. Toidunõud pestakse läbi kõrgel temperatuuril.

Kümme õpilast, aga mitte ühtegi kooli

Ehkki maavalitsuse andmetel oli esmaspäevaks kollatõves vähemalt kümme Viljandimaa koolilast, pole linnavalitsuse haridusametil andmeid, et üheski linna koolis oleks mõni õpilane sellesse haigusesse jäänud. Taas on põhjus selles, et info võib kooli jõuda vaid lapsevanemate kaudu.

Jakobsoni kooli direktor Eero Järvekülg pole kuulnud, et keegi tema koolis seda haigust põeks. «Meil on infot kaudsete kontaktide kohta,» sõnas ta, pidades silmas, et on õpilasi, kelle lähisugulased põevad seda haigust.

Viljandi haridus- ja kultuuriameti juhataja Tiivi Tiido rääkis, et kuna koolijuhtidel haigestumiste kohta teavet pole, on koolides piirdutud ennetustööga ja lastele räägitud hügieeni tähtsusest.

Terviseameti soovitusi, mis käsitlevad muu hulgas kooliürituste ja huviringide vältimist või haigestunud lapse klassis kehalise kasvatuse viimaseks õppetunniks lükkamist, pole täitma asutud.

Nädala hakul levis meedias kumu, et Viljandimaal võidakse kehtestada osaline karantiin ja keelata rahvaüritused. Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul ei hakata sellist plaani isegi arutama, sest karantiini rakendatakse vaid eriti ohtlike viiruste puhul. A-viirushepatiit ehk kollatõbi nende hulka ei kuulu.