/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Tööinspektsioon kinnitab, et Eestis valmistab muret tööõnnetuste alaregistreerimine: firmad salgavad nendest kaks kolmandikku maha.
Firmad salgavad tööõnnetusi maha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Herko Suntsi sõnul jäetakse tavaliselt teatamata kergetest tööõnnetustest, ent viimasel ajal on hakatud nendestki sagedamini teatama.
«Sellel võib olla kaks põhjust: kas tööõnnetused ongi muutunud kergemaks või on hakatud neid korralikumalt registreerima,» märkis Sunts.
2009. aastal moodustas kergete osa tööõnnetuste üldarvust 79 protsenti, 2010. aastal aga 77,2 protsenti.
Eilsel töötervishoiuseminaril tutvustas sotsiaalministeeriumi analüütik Ester Rünkla 2009. aastal korraldatud Eesti tööelu uuringut. Toona küsitleti viie ja enama töötajaga firmade tööandjaid ja töötajaid — kokku 1332 organisatsiooni esindajat ja 4609 töötajat.
«Uuringu andmetel on tööõnnetusi juhtunud 2,4 protsendi töötajatega. Selle loogika järgi on 2009. aastal toimunud 11 503 tööõnnetust, kuid inspektsiooni andmete järgi on neid palju vähem,» nentis Rünkla.
2009. aastal oli registreeritud 2939 tööõnnetust, sealhulgas 597 rasket ja 19 surmaga lõppenut.
Tööandjale ei too tööõnnetuse registreerimine endaga kaasa mingeid sanktsioone. Töötajale on kasulikum see registreerida, sest sel juhul saab ta haigushüvitist sada protsenti. Tavalise haigestumise puhul on see väiksem.