Mart Laar: Eesti kaitsetööstuses toodetakse uskumatuid asju

Kaitseminister Mart Laari kinnitust mööda suunab ministeerium järgmisel aastal kaks korda enam raha selleks, et muuta sõdurite varustus paremaks. Muu hulgas tähendab see Galvi-Lindas toodetavate taktikaliste vestide ostmist. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kaitseminister Mart Laar vaatas esmaspäeval Viljandis tunni aja jooksul üle kaitseväele keerulisi tekstiiltooteid tegeva Galvi-Linda ning avaldas lootust, et tulevikus tellib kaitseministeerium firmalt veel rohkem kotte ja rakmeid.

Viljandimaale ei eksi kaitseminister just sageli, sest siin on väga vähe sellist, mis tema haldusalasse kuuluks. Arvestades, et te tulite just Virumaalt ja lähete Võrumaale, siis kas teil on kavas kõik maakonnad läbi käia?

Mind viivad Eesti eri paikadesse kaks teemat. Esiteks muidugi kaitseväeüksused ja nende vajadused. Sellel konkreetsel põhjusel käisingi just Ida-Virumaal ja lähen Võrumaale.

Teine põhjus, miks ma Eestis ringi käin, on kaitsetööstusega seotud ettevõtted. Mulle on oluline arendada koostööd riigi ja ettevõtete vahel, sest pikas perspektiivis on väga kasulik, kui suudame suurendada tellimusi just Eestis asuvatelt ettevõtetelt. Ohuolukordades võivad kõik kauged ja ilusad sidemed korraga katkeda ja siis on tähtis, et meie kaitseväe toetusbaas oleks siinsamas Eestis.

Aga seadus ei luba ju kaitseministeeriumil lihtsalt mõne kohaliku firma, näiteks Galvi-Linda poole pöörduda, et olgu too hea ja tehku kotte või rakmeid. Alati tuleb korraldada riigihange ja siis võib tulla mõni Vietnami firma, kes teeb tükk maad soodsama pakkumise. Kuidas kaitsetööstus üldse areneda saab, kui sõduritele tuleb riigihanke võitmiseks müüa võimalikult odavat kaupa?

Tahan rõhutada, et ei tule müüa mitte võimalikult odavat, vaid võimalikult kvaliteetset kaupa. Mille või kelle eest peaksime veel hoolitsema, kui mitte oma sõdurite eest. Toodetest, mida nad kasutavad, sõltub ilustamata ja liigseid sõnu tegemata nende elu. See, mida Eesti kaitsevägi saab, peab olema parimal tasemel.

Eesti enda kaitsetööstus lööbki läbi nii, et võimalikult lähedal olles teab ta, mida kaitsevägi vajab. Kindlasti aitab sellele kaasa tihe koostöö ja Galvi-Linda näite varal võin kinnitada, et see koostöö on suurepärane.

Vietnami firmadel võib olla küll väga hea hind, aga nad ei tea meie kaitseväe vajadusi ja ainult hinnaga lüüa ei saa.

Nii et riigihanke pakkumisi kaaludes on võimalik peale hinna arvestada ka teisi komponente?

Jah, loomulikult. Alati on tähtis see, mida toodetakse. Vaadake, pakkuda võib igasuguseid odavaid asju, aga neist pole sõdurite julgeoleku tagamiseks mingit kasu. Kui rakmed on tehtud ikka Vietnamis elava inimese mõõdu järgi, ei taha Eesti sõdur nendesse kuidagi ära mahtuda.

Mäletan ise, kuidas Galvi-Lindas tootmine algas, sest läbisin sel ajal reservohvitseride koolitust Meegomäel. Arutlesime tõsiselt tollase varustuse üle, mis polnud mugav ja praktiline. Mäletan selgelt ühe praeguse koloneli tehtud seljakottide ja rakmete jooniseid, millega ta siinsamas Lindas käis. Sellest ajast algas Galvi-Linda ja kaitseväe koostöö.

Maailmas on üsna palju säravaid näiteid selle kohta, kuidas kaitsetööstuse leiutised on jõudnud tavakäibesse ja paljud inimesed ei kujuta elu nendeta enam ettegi. Kuidas teie meelest toimub Eesti kaitsetööstuses tootearendus? Kui palju kaitsevägi rahastab uute toodete väljatöötamist ja kuidas need õnnestuvad? Paljud mäletavad jutte nähtamatuks tegevast riidest, kuid see pole paraku valmis saanud.

Sellistesse superfantastilistesse ideedesse nagu Marek Strand­bergi pakutud nähtamatuks tegeva riide arendamine suhtun ma leebe irooniaga.

Aga üldiselt kaitseväega arendatakse ja tehakse päris mitmel alal projekte, millest on kindlalt kasu. Meil on aga üks probleem. Fantastiliste projektide juures, mis algul naerma ajavad, aga pärast võivad tõsiseltvõetavaks osutuda, on üks suur viga: oleme olnud kohutavalt kärsitud. Meil ei jätku kannatust katsetada.

Ma ei tea peast ühtegi sellist projekti, mis oleks kuskil maailmas kohe töösse läinud. Iga selline ettevõtmine läbib Lääne-Euroopas pika prooviperioodi, aga meil kuulutatakse asjad tihti läbikukkunuks, ilma et neid lõpuni katsetataks.

Tuleb võtta rohkem aega ja järelikult tuleb ka rohkem riskida ning katsetamisse investeerida. Vaadates meie kaitsetööstuse toodangut, on see nimekiri hämmastavalt pikk ja põhjalik. Aga paljud tooted ei jõua kaitseväkke, sest prooviperiood jääb lühikeseks.

Kui vaadata kaitseministeeriumi järgmise aasta eelarvet, siis võite ju rõõmu tunda, et see on tänavusest märkimisväärselt suurem. Kas seal on ka sellist raha, millega saab katsetamist pikendada?

Põhimõtteliselt on. Tihti on aga küsimus selles, kas ollakse valmis katsetama. See on ju valiku küsimus: kas teha palju projekte ja loobuda katsetamisest või teha vähem ja katsetada rohkem.

Kui eelarvest laiemalt rääkida, siis ma ei ütle, et raha ei ole. Aga hoolimata sellest kahest protsendist (kaitseministeeriumi eelarve on kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust — toimetus), mille üle suurt rõõmu tunneme, on meil 2008. aastal valminud riikliku kaitseväe arengukava täitmisest puudu üle 30 protsendi.

Kas kaitseministeeriumi järgmise aasta eelarves on raha ka selleks, et suurendada kaitsetööstuse tellimusi?

Järgmise aasta prioriteet on sõdurite individuaalne varustus. Meil pole mõtet hoida sõdureid, kellel pole korralikku varustust. Ja see ei puuduta ainult kaitseväge, vaid ka Kaitseliitu.

Kavatsen korda ajada, et meie kaitsevägi näeks välja selline, nagu ta välja nägema peaks. See puudutab ka neid tooteid, mida tehakse näiteks Galvi-Lindas, ja võib siinsele firmale uusi tellimusi tuua.

Kaitsetööstus koosneb tegelikult tavalistest äriettevõtetest, kellel on vaja saavutada  käive ja kasum. Eesti kaitsevägi on aga tihti liiga väike, et seda mõistlikus mahus pakkuda, ja seetõttu peab firma otsima tellimusi teistest riikidest. Galvi-Lindaski toodetakse varustust Soome ja Rootsi sõjaväele. Kui sellel ettevõttel õnnestuks saada hea tellimus näiteks Vene või Hiina sõjaväelt, kust talle paistaks suur töö ja kasum, siis kuidas sellesse peaks suhtuma? Kas Eesti firma võiks niisuguse tellimuse vastu võtta?

Kui tegemist on mitteletaalse ehk sellise varustusega, millega kedagi ei tapeta, ei näe ma probleemi. Millegipärast arvan, et nimetatud sõjaväed niisuguse varustuse vastu, mida näiteks Galvi-Lindas tehakse, huvi ei tunne. On sõjavägesid, kus soovitakse oma sõdurile osta varustust, mis peab kõigepealt olema odav. Eestis see nii ei ole. Eestis on suurim tähelepanu võitlejal ja kvaliteedi osas me ei tingi.

Kaitseministeeriumi eesmärk on kaitsetööstuse liidu kaudu julgustada ja õpetada meie ettevõtteid välisturgudele minema. Lühikese Eesti ringkäigu ajal olen näinud fantastilisi ja uskumatuid asju, mida siin toodetakse, uskumatult nõudlikke ja suurepärase kvaliteediga tooteid. Olen selle üle uhke. Meil pole mingit põhjust oma kaitsetööstuse pärast häbeneda.