Linnud läksid liikvele

Sookurg. Foto: Elmo Riig / Sakala

Möödunud nädalavahetuse sündmused ajasid linnuvaatlejad elevile: kogu Eestis võis näha hane- ja sookureparvi, mis minoorselt häälitsedes kõrgel taevalaotuses sõudsid.

Linnuhuviliste listis tuli parvede rände kohta tähelepanekuid Jõgeva-, Tartu- ja Läänemaalt ning Narva lähistelt. Nähti enamasti rabahanesid, kuid ka suur-laukhanesid, sookurgi ja valgepõsk-laglesid.

Viljandimaalgi sai pühapäeval selge ilmaga jälgida, kuidas hanede kolmnurksed rivid kõrgel pilvede all kulgevad. Vahepeal oli kuulda veidi madalamalt lendavate kurgede kruugutamist.

Õnnelikumad nägid hommiku- või õhtuhämaruses ka sookurgi salkadesse kogunemas, äralennuplaane pidamas ja sulgi sättimas.

Esialgu lähevad läbirändajad

Karksi kandis elav loodusetundja Olav Renno jälgis samuti rabahanede parvi ning nimetas neid läbirändajateks. Arvatavasti tulid linnud Eestist kirde pool asuvatelt tundra- ja metsavööndi aladelt, kus on ilm juba külmaks läinud ning veekogudele jääkoorik tekkinud.

«Laadoga, Valge mere ja Uurali vahelistel aladel valitseb kõrgrõhkkond. Ilmselt on seal juba tugevad öökülmad, mis jõuavad madalrõhkkondade taandudes varsti ka meile,» arutles Olav Renno. Tema jutu järgi vastab vanarahva ütlus «Haned lähevad, hallad tulevad» enamasti tõele.

Läbirändavad haneparved peatuvad puhkamiseks meie sisemaa põldudel ja tekitavad siin toitu otsides põllumeestele omajagu muret oktoobri lõpuni.

Hanede ülelennuga ühel ajal on Eesti läänerannikul alanud põhja poolt saabunud sookurgede masskogunemine. Need linnud püsivad siin oktoobri alguse või keskpaigani.

«Rändavad sookured ei peatu põldudel, vaid lendavad puhkama mere äärde,» selgitas Olav Renno. «Nad veedavad öö jalgupidi vees, mis ulatub poole jooksmeni või isegi niinimetatud põlveni. Nõnda ei saa röövloomad neile ligi hiilida.»

Kohalikud valmistuvad

Äralennuks on hakanud valmistuma ka Viljandimaal elutsevad sookured. Nemadki liiguvad esmalt rannikule, et ühineda liigikaaslaste parvedega.

Parika raba ääres elav loodusemees Harri Jaaku on märganud, et hallid linnud koonduvad juba väikestesse, 50—60 liikmelistesse salkadesse.

«Hommikul tulevad sookured Parika raba poolt, kus nad ilmselt magavad, ja lähevad toidureisile,» kõneles Jaaku, kes kruugutamise peale tavaliselt ärkab.

Õhtul kella kuue-seitsme paiku lendavad linnud rabaserva tagasi. Enne seda hulguvad nad väikeste salkadena ümberkaudsetel põldudel, otsivad toitu ja püüavad end lõunasse lendamise eel võimalikult tugevaks nuumata.

«Küllap hakkavad ennast varsti äraminekule säädima,» arutles Harri Jaaku. «Siis moodustavad nad parved, milles on 150—200 lindu. Ka siis kogunevad sookured esialgu põldudele ning vahivad seal pool päeva. Ühed lamavad, teised seisavad kahe, kolmandad ühe jala peal — kuidas kellelgi tuju on.»

Jaaku jutu järgi lähevad siinsed sookured liikvele pärast seda, kui on olnud rohkem öökülmi. «Praegu püsivad ilmad veel ilusad ja loodus on roheline. Võib arvata, et nad hakkavad ennast sättima järgmisel nädalal,» lausus ta.

Harri Jaaku sõnul lahkusid valge-toonekured Eestist juba augusti soojade õhuvooludega. Lõuna poole on rännanud ka käosulased ja pääsukesed.

«Aga punarind on alles siin. Ja ühel päeval nägin käblikut, nähtavasti oli see läbirändaja,» ütles ta.

Olav Renno lisas, et tasapisi on alanud ka metsvintide läbiränne, nemad nuumavad end vahepeatusi tehes koristatud rapsipõldudel.

Hiireviud ja haruldaseks jäänud tuuletallajad on veel kohal. Kõrrepõldudel on neil hõlpsam silmata saakloomakesi, kes on ametis talvevarude kokkutassimisega.

«BIRDWATCH»

Nädalavahetusel on üleeuroopaline linnuvaatlus.
• Eesti ornitoloogiaühing õhutab ka eestlasi 1. ja 2. oktoobril osalema üleeuroopalisel linnuvaatlusel «Bird­watch».
• Päeva peamine eesmärk on kutsuda loodusesse võimalikult suur hulk inimesi, et nad saaksid osa rändlindude massilisest talvitusaladele lahkumisest ja teadvustaksid seejuures vajadust oma tiivulisi naabreid kaitsta.
• Täpsem info ja ürituse kohta käivad materjalid on veebilehel www.eoy.ee.
Allikas: Eesti ornitoloogiaühing