/nginx/o/2011/05/02/570421t1he750.jpg)
PÕHJAMAADE ELEKTRIAUTODE liidu juhi Rune Haalandiga peetud kohtumisel selgus, et sealsete kogemuste põhjal on elektriautodest enim kasu olnud linnades. Müra ja välisõhu saastamise vähenedes on Põhjamaades paranenud inimeste tervis.
Avameelselt elektriautodest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli teadlaste uuringu järgi kaotab ühiskond eluaastaid lokaalse õhusaaste tõttu kõige enam Tallinnas, aga samuti Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Elektriautode eelised tulenevad suuresti sellest, et need ei mürgista õhku. Just õhusaaste tekitab eelnimetatud suurtes tihedalt asustatud linnades üha enam probleeme.
Norras on kasutusel üle nelja tuhande elektriauto. Nemad on sellise tulemuseni jõudnud, kasutades korraga mitut soodustust: elektriautode ostu korral saab tagasi käibemaksu, automaksu ei pea tasuma, parkimine on igal pool tasuta ja linnades tohib sõita ühistranspordi eelisrajal.
Norralased eelistavad elektriautosid olukorras, kus igapäevane läbisõit lubab. Enamik elektriautode kasutajaid sõidab sellega hommikul tööle ja õhtul koju tagasi. Läbisõit on igal juhul alla saja kilomeetri ja see on elektriautole jõukohane suure varuga.
Laetakse kodus ja töökoha parklas, niimoodi pikeneb ühtlasi aku kasutusiga. Nimelt on tõestatud, et mida vähem on aku enne uuesti täis laadimist tühjaks sõidetud, seda kauem see vastu peab.
Norra kiirlaadimisjaamade võrk on hõre: neid on rajatud ainult üks kahesaja elektriauto kohta. Et põhiliselt laetakse omaniku kodus või töökohal, on kiirlaadijad mõeldud üksnes hädajuhtudeks.
Regulaarsemalt kasutavad neid taksojuhid, sest nendel on päevane läbisõit märksa suurem. Eestisse rajatakse tunduvalt tihedam võrk, mis muudab laadimise mugavamaks.
Kui tavalised autod tekitavad häirivat müra, siis elektriliste puhul segab hoopis täielik vaikus. Seetõttu paigaldatakse elektriautodele lisaseade, mis tekitab kiiruseni 50 kilomeetrit tunnis heli, andes niimoodi märku sõiduki lähenemisest. Suurema kiiruse puhul tekitavad piisavalt müra veerevad rehvid.
Elektriautod on turvalised. Nende kokkupõrkekatsetel saadud tulemused on esmaklassilised ja mis samuti tähtis: neid ei varastata. Vähemalt Norras mitte. Seega on tõenäoline, et elektriautode kaskokindlustuse hind langeb Eestiski märkimisväärselt.