Elektrilevi annab soovitusi äikesekahjude ennetamiseks

Äikesest tekkinud kahjusi on võimalik teatud määral ennetada. Foto: Janek Pärn

Ilmaennustus lubab kuumade ja päikeseliste ilmadele vahelduseks äikest. See võib aga tekitada elektrikatkestusi ja kahjusid. Kahju ennetamine on võimalik, kui tead, mida ja millal täpsemalt teha. Elektrilevi annab viis soovitust, kuidas kahjusid ennetada ja õnnetuse korral toimida.

Voolu väljalülitamisest ei pruugi piisata

Kõige kindlam viis elektroonikaseadmete kaitsmiseks on need seinakontaktist eemaldada. Suurt kahju põhjustab ülepinge, mida välgulöök tekitab. Tihtipeale on ülepinge seadme tööpingest mitu korda kõrgem. Selle tekkimiseks ei pea välk tabama maja, ohtlik on ka kaugem kilomeetrite taha ulatuv äike, mis võib lüüa liinidesse või mõnda alajaama. Seega, kui seadmed on seotud elektriliinidega, on nad igal juhul äikesele haavatavad. Ohuallikaks seadmetele võivad olla internetijuhtmed – ülepinge võib tekkida ka sidevõrgus.

Parim kaitse on autos või majas varjumine

Äike hakkab oma ohvrit valima ligi kolme kilomeetri kõrguselt ning valib maapinnale jõudmisel kõige paremini maandatud objekti ja ideaalis kõige lühema teekonna. Selleks võivad olla lagedal asetsevad üksikud puud või muud kõrgemad kohad, näiteks ka suitsusammas, mis majast kerkib. Inimesele on ohtlikud lagedad alad, üksikute puude alla varjumine ja vees viibimine. Kõige ohtlikum neist on vees viibimine, sest inimene moodustab suure lageda ala peale kõrgema punkti. Samuti levib veekogu tabanud välgulöök pikalt mööda veepinda.

Parim kaitse on varjualuse otsimine mõnest hoonest või kinnisest autost. Autosõit äikse ajal on ohutu, sest auto käitub Faraday puurina, kuid jälgida tuleb tugevaid tuuleiile ja langevaid puid.

Äikese ajal teevad kahju ka pagi ja rahe

Äikesetormidega kaasnevad mitmesugused ilmastikunähtused. Välgu kõrval on ohtlikud ka tugevad tuuled ehk äikesepagid ja rahe. Tugevad tuuled võivad lennutada oksi ja väiksemat prügi, kuid ka aiamööblit ja katuseid. Tuulekahju vältimiseks on mõistlik õues olevad lahtised esemed varju tõsta või kinnitada. Ka rahe võib suurt kahju teha, eelkõige on ohus inimesed, kellele suured rahekuulid võivad vigastusi tekitada. Kuid ohus on ka autod, mille kaitsmiseks on parim viis garaaži või katusealuse alla parkimine. Nende puudumisel on hea lahendus auto paksema tekiga katta.

Mahakukkunud elektriliinid on eluohtlikud

Äiksega kaasneb tihti tugev tuul, mis võib liinidele langetada puid. Mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla väga ettevaatlik, nendele ei tohi läheneda ega neid puudutada. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ja oksi – need sisaldavad teatud koguses vett, mis juhib hästi elektrit.

Mahakukkunud ja pinge all olevale juhtmele lähenedes võib tekkida eluohtlik sammupinge, see tähendab, et maapinnast võib saada elektrilöögi juba kuni kaheksa meetri kauguselt (niiskete tingimuste korral kaugemaltki, kuni 20 meetri kauguselt). Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda võimalikult lühikeste sammudega ning jalgu lohistades.

Olles veendunud, et suudate tasakaalu säilitada, võib ka hüpata kaks jalga koos või ühel jalal, kuid selles tuleb olla kindel, sest komistades tekib sammupinge käe ning jala vahel ja on suur oht, et vool läbib inimese tähtsaimat organit – südant. Pikkade sammudega või pikali olles on suur tõenäosus saada eluohtlik elektrilöök.

Elektrivõrgu rikete korral helista 1343, õnnetuse korral 112. Mahakukkunud või muul moel kahjustunud elektriliinidest teata kohe Elektrilevi rikketelefonil 1343. Õnnetuse korral helista hädaabinumbril 112.