Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et riigilõivude märkimisväärselt kõrge taseme tõttu ei ole kõigil ühtviisi kerge õigusemõistmisele juurde pääseda, ning ta soovitab riigikogul lõive alandada.
Kohtusse pöördumine kipub soosima rikkaid
28. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teder saatis eile riigikogule ettekande, juhtides tähelepanu riigilõivude suurusest tuleneva põhiseadusliku probleemi ulatuslikkusele ning kutsudes parlamenti üles seadma riigilõivu määrad põhiseadusega kooskõlla.
«Õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse on üks põhiseadusega kõrgemal tasemel kaitstud põhiõigusi,» kinnitas Teder.
Samal ajal saatis õiguskantsler konkreetse avalduse lahendamise tulemusena justiitsministrile märgukirja, milles palus kooskõlastada põhiseadusega kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ettenähtud liiga kõrge riigilõiv.
Õiguskantsler võrdles Eesti keskmist palka ja palga alammäära riigilõivudega, mis mõnel puhul on keskmisest palgast mitukümmend korda kõrgemad. Ta ei pea õigeks, et kohtus oma õiguste kaitsmiseks tuleb enne vaidluse sisulist arutamist müüa märkimisväärne osa varast, võtta suures ulatuses laenu või riskida sattuda majandusraskustesse, millega halvatakse edasine majandustegevus või inimese toimetulek.
«Riigilõiv ei tohiks olla nõndanimetatud keskmise Eesti ettevõtte või inimese jaoks märkimisväärne. Ei tohi unustada, et riigilõiv on olemuslikult üksnes kohtusse pöördumise piirang, mitte takistus,» märkis Teder. Ta lisas, et olukord, kus ainuüksi ülemäära kõrge riigilõivu tõttu loobutakse riigi tegevuse õiguspärasuse kontrollimisest või oma rikutud õiguste kaitsest, on õigusriigis lubamatu.
Tänavu aprillis teatas ka riigikohtu üldkogu oma otsuses, et riigilõivude regulatsiooni kohta tervikuna on vaja teha kiire analüüs ning tulevaste vaidluste vältimiseks ja kohtumenetluskulude normaliseerimiseks peaks seadusandja kiires korras süstemaatiliselt alandama riigilõivu määrasid. Juulis teatas justiitsminister, et valmimas on riigilõivusid alandav ja kohtumenetlust kiirendav seadusemuudatuste pakett, mis on kavas saata riigikokku sügisel.
«Tunnustan justiitsministrit selle eest, et ta on ilmutanud valmisolekut kõrvaldada põhiseadusvastane olukord. Kuid eelnõu ei ole veel esitatud riigikogule, saadetud arutamiseks valitsusele ega isegi esitatud kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ja huvigruppidele,» ütles Teder.
Kommenteerides õiguskantsleri riigilõivuteemalist avaldust, kinnitas justiitsminister Kristen Michal, et lõivusid korrigeeriv ja kohtumenetlust kiiremaks muutev eelnõu on ministeeriumil varsti valmis ja saadetakse kooskõlastusringile juba sel sügisel.
Riigilõivude menetlemise kõrval teeb justiitsministeerium ministri sõnade järgi kohtumenetluse kiirendamise ettepanekud. Michal avaldas lootust, et mahukas teema arutatakse riigikogu menetluses põhjalikult läbi nii huvigruppide kui ekspertidega.
«Olen õiguskantsleriga täiesti nõus, et kohtupidamine peab olema inimestele kättesaadav,» lisas Michal. «Tunnen heameelt, et saan kinnitada: nii riigilõivude alandamise kui kohtumenetluse kiirendamise eesmärgil on suurem töö juba tehtud.»
Minister lisas, et teema on prioriteetne. «Arvestades huvigruppe ja eksperte ning valitsuses ja riigikogus eelnõu arutamiseks ja menetlemiseks kuluvat aega, oleme plaaninud uute lõivude jõustumise ajaks järgmise aasta keskpaiga,» sõnas ta.
LÕIVU OLEMUS
Riigilõivu tasumise kohustus on üks tingimus paljudest, millega seadusandja on reguleerinud kohtusse pöördumist.
• Riigilõivu eesmärk on kaasa aidata sellele, et õigusemõistmine toimuks mõistliku aja jooksul. Selle suurus peaks aitama vältida kergekäeliselt või pahatahtlikult esitatud kaebusi ja hagisid. Kui suur on konkreetsel juhul mõistlik ja mõõdukas riigilõiv, jääb seadusandja määrata.
Allikas: BNS