Naftabaasi kustutamise õppus pakkus uhket vaatemängu

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellist vahupidu võis näha eile kella 10.30 ajal Viljandis Reinu tee ääres naftabaasi territooriumil. Õppusega oli jõutud nii kaugele, et vahuga kustutati mahuti ümber mängult põlevat vallitusala.
Sellist vahupidu võis näha eile kella 10.30 ajal Viljandis Reinu tee ääres naftabaasi territooriumil. Õppusega oli jõutud nii kaugele, et vahuga kustutati mahuti ümber mängult põlevat vallitusala. Foto: Elmo Riig / Sakala

Inimesed, kes eile kella 10 ajal Viljandis Reinu teel naftabaasist mööduma juhtusid, said osa huvitavast vaatemängust.

Kohal oli hulk päästeautosid ning tuletõrjujad suunasid kõrgustest naftamahutitele kuupmeetrite kaupa valget vahtu. Pärast seda võis jääda mulje, justkui oleks naftabaasist üle käinud esimene lumesadu.

Põleng mataks linna suitsu

Kui eilse õppuse stsenaarium tõeks saaks, tähendaks see, et mingil põhjusel on naftabaasis süttinud diislikütust täis mahuti.

Kogu Viljandi mattuks sellisel juhul paksu ning kirbelt haisvasse suitsupilve. Sündmuskohal valitseks meeletu kuumus ning päästjad peaksid arvestama ka suure rahvahulgaga, kes on õnnetust vaatama tõtanud.

«Pean ütlema, et minu üllatuseks on Viljandimaal väga operatiivne ja mahukas päästjate ressurss,» rõõmustas osaühingu Viljandi Naftabaas juhataja Arli Okas.

Päris selget pilti, kuidas kustutamine tegelikkuses välja näeks, eilne õppus siiski ei andnud: polnud tuld ja kuumust, mis tulekahju kustutamisele oma pitseri paneks.

Esimesed päästjad jõudsid mängult põleva mahuti juurde minutiga. Naftabaasi enda päästemeeskond oli tuletõrjeautoga kohal viis minutit hiljem ning maakonnast jõudsid komandod pärale 15 minutiga.

Viljandimaa päästekomando juhataja Jüri Soovik tunnistas, et õppusest hoolimata pole võimalik öelda, kas päästjad tuleksid päris põlenguga toime sama hästi kui õppusel. «Eks me selle nimel kogu aeg tööta ja looda, et ei peaks hakkamasaamist tegelikkuses katsetama,» lausus Soovik.

Plahvatust ei tekiks

Ehkki mõningate hinnangute järgi on kuni 12,5 miljonit liitrit diislikütust mahutav naftabaas Viljandi suurima ohuga ettevõte, hallatakse mahuteid Jüri Sooviku arvates nii heal tasemel, et linlased ei pea terminali pärast hirmu tundma. Tema sõnul on linnas ohtlikumaid ettevõtteid, kuid neid ta nimetada ei tahtnud.

Kui kellegi kurja käe tõttu või halbade juhuste kokkusattumise, näiteks piksetabamuse järel peakski mõnes mahutis kütus süttima, pole Arli Okase väitel hirmu, et mahuti plahvataks. Kütus pole plahvatusohtlik ning et mahutid on pilgeni täis, pole seal ohtlike gaaside tekkimiseks ruumi. «Sellist pilti nagu filmis, siin näha ei saaks,» oli Okas veendunud. «Kütus lihtsalt põleks, kuni mahuti kuumuse mõjul laiali vajuks.»

Nafta vajuks sel juhul vallidega piiratud alale, kus päästjad saaksid selle kustutada ning hiljem kütuse kokku koguda.

Eilsele õppehäirele reageerisid kõik neli Viljandimaa riiklikku komandot ning lisaks sõitis kohale üks vabatahtlik meeskond.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles