Oktoobris suureneb A-hepatiiti haigestunud noorte arv

Kollatõve ehk A-hepatiidi vastu on võimalik end vaktsineerida. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Esmaspäeval kogunes Viljandi maavanema Lembit Kruuse eestvõttel taas A-hepatiidi ennetuse töörühm ning nenditi, et oktoobris suureneb tõenäoliselt kollatõppe nakatunud noorte hulk.

Maavalitsuse andmetel on haigust kinnitava diagnoosi maakonnas saanud 44 inimest. Kui vaadata läbilõiget haigestunutest, siis neist neli on eelkooliealised, kümme kooliõpilased, kaks üliõpilased, 15 töölised, kaheksa töötud, kaks kodused inimesed ja kolm pensionärid.

Kogu Eestis haigestus eelmisel nädalal kollatõppe 13 inimest. Üheksa neist olid Viljandimaa inimesed ning ülejäänud neli olid nakkuse saanud tõenäoliselt Viljandist.

Erilist tähelepanu nõuab töörühma meelest asjaolu, et kolmandik haigestunutest on noored, kes võisid septembris alanud kooli arvestades kontaktide kaudu haigust enese teadmata levitada. “Samuti on haigus maad võtmas nende inimeste hulgas, kes on elule pisut jalgu jäänud,” nentis maavalitsuse pressiesindaja.

“Praegu räägime ju siiski neist nakatunutest, kes haigestusid umbes kuu aega tagasi,” sõnas Jelena Sova tervisekaitseametist.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul teeb head meelt asjaolu, et maakonnas on lahenenud vaktsiiniprobleem ning iga inimene saab soovi korral end vaktsineerida lasta.
“Muret teeb asjaolu, et peredes, kus on juba haigestunud inimene, ei pruugi olla raha, et teisi pereliikmeid vaktsineerimisega kaitsta,” nentis maavanem. “Seetõttu tõhustame koostööd omavalitsuste ja koolimeedikutega ning  püüame riske võimalikult maandada.”

Maavanema kinnitusel on eesmärk teha kõik võimalik, et epideemia puhkemist ära hoida. “Eks see olegi juhtimise suurim kunst panna maakonna 50 000 inimest ühtemoodi mõtlema ja tegutsema,” sõnas Kruuse.