Kaitseminister jälgis Galvi-Lindas Eesti sõduri seljakoti valmimist

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Galvi-Linda tootmisjuht Ülle Käi näitas kaitseminister Mart Laarile õmblustsehhi, kus valmivad seljakotid ja telgid nii tavalisele kasutajale kui sõdurile.
Galvi-Linda tootmisjuht Ülle Käi näitas kaitseminister Mart Laarile õmblustsehhi, kus valmivad seljakotid ja telgid nii tavalisele kasutajale kui sõdurile. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kaitseminister Mart Laar vaatas eile üle Viljandi firma Galvi-Linda, mis ainsa Eesti ettevõttena toodab varustust kaitseväele.

Galvi-Linda tehases valmistatakse Eesti kaitseväele ja mitmele Põhjamaade sõjaväele kotte, kabuure, vöid, rakmeid ja paljusid teisi tekstiilesemeid.

«14 aastat tagasi hakkasime kindlalt arendama seda suunda, et teha tooteid meie kaitseväele,» selgitas Galvi-Linda juhataja Andres Rebane.

Kaitseminister Mart Laar meenutas, kuidas Galvi-Linda partnerlus kaitsejõududega alguse sai. Selleks andis ajendi reservohvitseride kogunemine 1990. aastate keskpaigas Võrumaal Meegomäel. Reservväelasena õppustel osalenud Laar ja tema kaasvõitlejad said tunda, kui ebamugav oli toona kasutusel olnud varustus sõdurile.

Sellele tõdemusele järgnes arutelu, kust leida paremat varustust, ja juhus viis kaitsejõudude esindajad kokku Galvi-Lindaga. Eile tutvustasid firma töötajad ministrile, kuidas aastate jooksul on kaitsejõududele müüdavaid tooteid täiendatud, et need oleksid võimalikult mugavad ning aitaksid sõdurit ohuolukordades.

Praegu müüb 112 töötajaga firma kaupa nii Eesti kaitseväele kui mitme teise riigi sõjaväele. Oma riigi kaitsevägi on Galvi-Lindale olnud üsna heitlik partner. On olnud selliseid aastaid, mil ta on andnud firma käibest enam kui poole, ning aegu, kui tema panus on jäänud väga tagasihoidlikuks.

Järgmisel aastal suureneb kaitseministeeriumi eelarve praeguse kava kohaselt ligi 20 protsenti ning Mart Laar kinnitas, et suur osa lisaks tulevast rahast läheb sõdurite varustuse parandamiseks.

«Meil pole mõtet hoida sõdureid, kellel pole vajalikku varustust,» lausus minister. «See ei puuduta ainult kaitseväge, vaid ka Kaitseliitu.»

Et kaitseministeeriumilt varustuse tarbeks tellimusi saada, tuleb Galvi-Lindal osaleda riigihangetel ja teha seal pakkumisi, mis seljataksid konkurendid. Mart Laari kinnitusel annavad Galvi-Lindale sellistel konkurssidel eelise kvaliteet ning täpselt Eesti kaitseväele sobivad tooted.

Ministri sõnul on selles ettevõttes tehtav kaitsevarustus välja töötatud just Eesti sõdureid arvestades. «Oluline on rõhutada, et me ei osta võimalikult odavat, vaid võimalikult kvaliteetset kaupa,» ütles minister. «Ilustamata öeldes sõltub sellest varustusest sõdurite elu.»

Kaitseminister kavatseb lähiajal külastada võimalikult paljusid Eesti kaitsetööstuse liitu kuuluvaid ettevõtteid. «Eestis toodetakse lausa uskumatuid asju,» võttis ta kokku senised muljeid. Paljusid Eestis valmistatud esemeid meie kaitseväel polegi, sest need müüakse välismaale.

Viljandimaal on Galvi-Linda ministri teada ainus kaitsetööstuse liitu kuuluv ettevõte.
Andres Rebase selgituse kohaselt pole kaitsejõududele mõeldud toodang Galvi-Linda ainus tegevusvaldkond.

«Otsime tellimusi igalt poolt,» sõnas ta. «Oleme spetsialiseerunud raskete ja tehniliste materjalide õmblemisele.» Nii tehakse Tallinna tänava äärses tehases telke, päästeveste ja seljakotte ka tavapoodides müümiseks. Üks tuntuma kaubamärgiga partnereid Galvi-Lindale on Helly Hansen, kellele ta valmistab paadikatteid ja päästeülikondi.

Kui paarkümmend aastat tagasi tunti Galvi-Lindat kõige enam nahatoodete valmistajana ning firma pakkus suures valikus käe- ja rahakotte, siis praeguseks on see osa toodangust jäänud teisejärguliseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles