Mustla piiril paisjärve ääres köidab pilku eelmisel nädalal valminud tamm ühes sillaga.
Tarvastu pais sai uue kuue
27. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö võtsid vastu Tarvastu vallavalitsus ning mittetulundusühing Tarvastu Spordi ja Vaba Aja Klubi kui uuenduse algatajad.
Nagu ütles projektijuht, valla arendusnõunik Ilona Tiigi, olid endise paisu ja silla lõhkunud 2009. aasta detsembris kõrgele tõusnud vetevood. Tema teada olid põhjuseks suured sajud ja ootamatu tammi avamine ülesvoolu Pikrus.
«Tellisime mitu ekspertiisi, mis lisaks veetulvale nimetasid põhjuseks projekteerimisvigadest tingitud ehitusvigu,» lausus Tiigi. «Projekteerija oli aktsiaselts Maa ja Vesi ning ehitaja osaühing Metatron.»
Arendusnõunik märkis, et seejärel käisid vallal ehitaja ja projekteerijaga tulised läbirääkimised. Lõpuks sõnastas vald advokaadi abiga kahjunõude ning siis olid osalised valmis kompromissiks. Sõlmitud koostöökokkuleppe järgi koostas projekteerija oma kuludega paisu uuendamise projekti ning ehitaja taastas paisu projekteerija vastutuskindlustuse ja oma kuludega.
«Paisjärvega seotud suurte tööde algusele eelnesid juba 2005. ja 2006. aastal Tarvastu Spordi ja Vaba Aja Klubi eestvedamisel võsalõikuse ja okste põletamise talgud,» rääkis Tiigi. «Sealt kasvasidki järgmised mõtted. Esmalt sündis idee taastada terviserada, mis algas jõe vasakult kaldalt, suundus Kullamäe liivapaljandini, ületas seal jõe ja naasis teist kallast mööda.»
Nagu arendusnõunik rääkis, hakkas vald 2007. aasta algul koostama selleks taotlust Ettevõtluse Arendamise sihtasutusele (EAS) piirkondade konkurentsivõime suurendamise väikeprojektide meetmesse. EASi soovitust mööda võttis vald sama suve lõpul taotluse tagasi, et seda täiendada. Aasta lõpul kinnitas sihtasutus, et toetus tuleb.
Terviseraja taastamine ning paisu ja silla ehitamine algasid 2008. aasta algul. Töö sai valmis 2009. aasta kevadel, ehkki sihtasutuse välja toodud puudustega.
«Esimese korraga töö päriselt ei õnnestunudki, sest nagu öeldud, lõhkus vesi vastvalminud silla ja selle ümbruse,» rääkis Tiigi. «Loodetavasti peab taastatud pais uue sillaga vastu.»
Nagu arendusnõunik toonitas, on paisjärve korrastamine kulgenud mitmes etapis ja mitme rahakoti toel.
EASi toetuse osa terviseraja taastamiseks ja paisjärve rajamiseks on 63 912 eurot.
Tänavu suvel ehitas osaühing Top Marine järve kaugemasse soppi kahe terrassiga väikse kaarsilla. Seda toetas 7654 euroga põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet Leader-meetmest.
Samast valdkonnast sai vald 2205 eurot järve ümbruse korrastamiseks: selle eest paigaldati riietuskabiinid, pingid ja prügikastid ning rajati käimla.
Siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programmist tuli 1278 eurot, et pastoraadi parklasse paigaldada valla turismikaart.
Arendusnõunik märkis, et vald on oma eelarvest paisjärve ja selle ümbruse tööde heaks tasunud 161 865 eurot.
«Tulevikus on soov korrastada jõe ülemvoolu osa Kullamäe paljandini,» lisas Ilona Tiigi.