/nginx/o/2017/12/20/7424011t1h35fb.jpg)
KUIGI ÜKSKI seadusetäht ei pane inimestevahelisi suhteid õlitatult toimima, on õigusaktid euroopalikus õigusriigis hädavajalikud. Iseäranis on neid vaja nii delikaatses valdkonnas kui meediku ja patsiendi suhe. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus ning muudki omamaised ja rahvusvahelised dokumendid reguleerivad laias laastus meditsiini valdkonda üsna hästi.
Üks suur tühik on ometi täitmata. Seniajani puudub Eestis patsiendiseadus, mis sätestaks arsti ja patsiendi õigused ja kohustused, nende vaidluste lahendamise korra ning teadusuuringute ja kliinilise õppetöö korralduse.
Seetõttu koostasid sotsiaaldemokraadid patsiendiseaduse eelnõu ning saatsid selle septembri keskel asjaomastele liitudele ja ühingutele: arstide, õdede ja patsientide katusorganisatsioonidele, ametiühingute keskliidule, haiglate liidule, puuetega inimeste kojale ja teistele. Ootame nüüd nii neilt kui tavakodanikelt tagasisidet.
Olles kaalunud esitatud parandusi ja täiendusi, tahame patsiendiseaduse eelnõu juba sel sügisel riigikogu menetlusse anda.
TÕENÄOLISELT KÜSIB nii mõnigi, miks niisugust seadust vaja on. Siinkohal on ehk paslik osutada paarile lähimineviku juhtumile, mis kajasid kõvasti vastu ka avalikkuses.
Kevadel oli kuri karjas Keila hooldushaiglas ning kaebusi hoolealuste väärkohtlemise üle kostis teistestki raviasutustest. Tundub sündsusetu, et asja ei uurinud sõltumatu komisjon, vaid Põhja-Eesti regionaalhaigla, kelle allüksus Keila järelravikliinik ju ongi.
Kõrvalseisja analüüs oleks paremini lahutanud patsientide ja nende omaste kahtlused ja umbusu ning toonud tõe päevavalgele. Erapooletu ekspertiisi korral ei oleks see lugu ehk läinud nii käredaks, et vari langes ka teistele raviasutustele, kus haigeid ravitakse ja hooldatakse enamasti igati eeskujulikult.
Pole kahtlust, et me vajame raviprobleemide arutamiseks töövaidluskomisjoni sarnast sõltumatut organit, kus saaks asjad enne kohtukulli ette jõudmist selgeks rääkida ja vaielda. Praegu terviseameti juures tegutsev kvaliteedikomisjon koosneb peamiselt tohtritest ja võib sedasi — tihti ka põhjendamatult — viidata arstide kurikuulsale ringkaitsele.
Aeg-ajalt on ühiskonnas laineid löönud ka ravimikatsetuste juhtumid. Uus seadus reguleerib täpselt nii teadusuuringutes kui kliinilises õppetöös osalemist, lähtudes inimõiguste ja biomeditsiini konventsioonist, millele Eesti 1997. aastal alla kirjutas. Seal on must valgel kirjas teaduse praeguste või tulevaste arengusuundade eetilised ja õiguslikud küsitavused.
Uute, katsetatavate pillide neelamise eest mõistagi tasu küsida ei tohi. See üksikisiku ja ehk ka kogu inimkonna hüvangut teeniv tegevus on rangelt vabatahtlik.
Kui ilmneb uut kaheldava väärtusega infot või kõrvalnähte, on katsealusel õigus osalemisest poole uuringu pealt loobuda, rääkimata sellest, et alaealisi ei tohi ei piitsa ega präänikuga veenda mis tahes eksperimendis osalema.
Näiteks Soomes on teadusuuringute jaoks vastu võetud isegi eraldi seadus, kust igaüks oskab näpuga järge ajada. Põhjamaades valitseb seisukoht, et lihtne, hõlpsasti loetav ja mõistetav patsiendiseadus peaks olema iga inimese laual.
ÜKS OLULISEMAID valdkondi, mida patsiendiseadus korrastab, on patsiendi teavitamine ja tema mõistev nõusolek uuringu või raviprotseduuri tegemiseks. Igal inimesel on õigus oma terviseseisundit täpselt teada või selle teadasaamisest loobuda.
Patsient peab tohtima arstiga kaasa mõtelda või kaasamõtlemisest loobuda. Seda viimast siis, kui ta näiteks teda pimesi usaldab, sest meie kummastavas maailmas kõigub usaldus tohtri vastu ühest äärmusest teise. Ühtede ootused on ülearu suured, teised on aga veendunud, et arstid ei tea midagi ja parima raviskeemi leiab hoopis interneti jututubadest.
Kindlasti peab abivajajal olema õigus küsida ka teise arsti arvamust. Patsient peab oma seisundist ja muudest ravivõimalustest aru saama ning teadma ka seda, mida toob kaasa ravist loobumine. Nii või teisiti olgu arsti ja patsiendi suhete võtmesõna usaldus.
Sotsiaaldemokraadid kutsuvad kõiki huvilisi patsiendiseaduse kohta sõna sekka ütlema. Eelnõuga, mis pakub välja reeglid haige ja arsti vaidluste lahendamiseks ning annab patsiendile lisaõigusi, saab tutvuda veebilehel www.riigikogu.ee/index.php?id=165910.