Kollatõve leviku tõttu on perearstide uste taga hulk inimesi, kes soovivad haiguse kohta infot, ning seetõttu otsustas Viljandi haigla korraldada teisipäeval kõigile huvilistele teabepäeva.
Haigla korraldab kollatõve infopäeva
26. september 2011, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meieni jõudnud info kohaselt on perearstid päris hädas,» lausus Viljandi haigla nakkustõrjearst Ruth Männik. Inimestel on A-hepatiidi ennetamise kohta palju küsimusi, kuid samal ajal on perearstide koormus tõusnud ka sügisestesse viirushaigustesse nakatunud patsientide tõttu.
Männiku sõnul nõuab inimeste küsimustele vastamine arstidelt päris palju aega ning et võimalikult ammendavaid vastuseid anda, kutsubki haigla teisipäeval kell 14 huvilisi infopäevale.
Reedeks oli Viljandi haiglal infot 46 A-hepatiiti nakatanu kohta. Kätte on jõudnud see aeg, kui haigestuma hakkavad need, kes on esimeste haigestunutega kokku puutunud. Haiguse levik on praegu arstide jutu järgi stabiilne. Pärast septembri algust, kui haigestunute hulk järsult kasvas, on iga päev Viljandimaal diagnoositud üks kuni kolm uut A-hepatiidi põdejat.
Maksahaigust on Männiku sõnul üsna keeruline ära tunda. Paljudel saab see alguse palaviku, kõhuvalu ning iiveldamise ja oksendamisega. Samal ajal levib maakonnas noroviirus, mille tunnuseks on samuti kõhulahtisus ja oksendamine. Sellegi haigusega jõuab haiglasse keskmiselt üks inimene päevas. Et selgeks saada, mida patsient põeb, on aga vaja teha uuringud.
Tihti algab kollatõbi ka tavalise palavikuga ning võib esmapilgul jätta niinimetatud tavalise külmetushaiguse mulje. Vaid nohu ja köha olevat Männiku ütlemist mööda kollatõve puhul väga haruldased sümptomid.
Eelmisel nädalal esines sel teemal Viljandi haigla personalile ning perearstidele ja -õdedele Tartu ülikooli infektsioonhaiguste õppetooli juhataja Matti Maimets. Ta rõhutas, et suurim probleem ei ole mõnikümmend A-hepatiiti haigestunut, vaid potentsiaalsed viirusekandjad, kes meie seas ringi liiguvad, sest viimastel aastakümnetel paranenud hügieenikultuur on haiguse varem läbipõdenute ehk immuunsete inimeste hulka tugevalt kahandanud.
Kuigi haigus on Ruth Männiku sõnul välditav piinlikult täpselt elementaarseid hügieenireegleid järgides, annab kindlaima kaitse siiski vaktsineerimine.
«Vaktsiin ei mõju mingil juhul halvasti,» kinnitas ta. «Isegi siis, kui inimene on vaktsineerimise ajal juba nakatunud, annab vaktsiin alust loota, et haigus kulgeb kergemalt.»
Vaktsineerimine on Viljandimaal kujunenud võidujooksuks ajaga. «Kui on olnud kokkupuude nakatunuga ja endal pole veel haigus ilmnenud, tuleks kiiresti lasta end vaktsineerida,» toonitas Ruth Männik veendunud.
Pärast loengut pakub haigla soovijatele tasulise teenusena võimalust kontrollida A-hepatiidi antikehade olemasolu ning end spetsialistidel kohapeal vaktsineerida lasta.