Mõisamaja pakub vahvaid avastusi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heimtali põhikooli peahoone esimest ja teist korrust ühendab uhke trepp, mis on valatud betoonist ja kaetud puitdetailidega.
Heimtali põhikooli peahoone esimest ja teist korrust ühendab uhke trepp, mis on valatud betoonist ja kaetud puitdetailidega. Foto: Elmo Riig / Sakala

Heimtali kooli remont on jõudnud nii kaugele, et teisipäeval võisid lapsed uutesse klassidesse kolida. Nädala pärast plaanitakse häärberis pidada õppeasutuse 190. aastapäeva tähistav vilistlaste kokkutulek.

112 õpilasega põhikooli direktor Eero Metsvahi ja õppejuhataja Urve Mukk tõdesid kolmapäeval, kui ajakirjanikke läbi pargi suure hoone poole juhatasid, et koolirahval on kohanemise ja sisseelamise aeg. Õpilased avastavad koos õpetajatega, kus miski asub.

Päev varem oli koolipere end uutes klassides sisse seadnud. Seega oli kõnealune hommik esimene, kui õppeasutus remonditud hoones täies koosseisus tööd alustas.

Algklassid olid seal õppinud muidugi kogu aeg, rännates tööde käigu järgi ühest majatiivast teise. Nüüd on nende ruumid teisel korrusel. Sinna on ehitatud pikk koridor, millest avanevad uksed klassidesse. Varem koridori polnud ning ruumid olid veidi suuremad, kuid läbikäidavad.

Viienda kuni üheksanda klassi õpilased pidid ehituse ajal õppima spordihoone ainekabinettides. Nüüd, kaks ja pool aastat hiljem, on nemadki koolimajja tagasi jõudnud.

Kuid elu ei käi selles hoones enam nii nagu vanasti. Urve Mukk selgitas, et varem oli koolis kasutusel klassisüsteem: õpilased püsisid oma koduruumis ning õpetajad rändasid nende vahel. Nüüd on rollid vahetunud: pedagoogidel on kindlad ainekabinetid ning lapsed käivad nende juures tunnis.

Muusika-, kunsti-, kehalise kasvatuse ja poiste tööõpetuse tunnid on aga edaspidigi ringhoones, nii et lastel tuleb mõnel vahetunnil kahe maja vahet käia.

Ristsed

Esimene asi, mis suurele hoonele lähenedes silma jääb, on sissekäigu kõrvale kerkinud  klaasveranda. Urve Muki seletust mööda võib säärast ehitist näha saja aasta vanustel fotodel.

Kunagise veranda ennistamisel tuli välja üllatusi: 2009. aastal, kui selle vundamenti kaevati, leiti maa seest tellisehitised, mis on asjatundjate arvates kunagise troopiliste taimedega talveaia jäänused.

«Nende eksponeerimiseks tulevad siia põrandasse vaateaknad, millest saab üle käia,» selgitas Eero Metsvahi.

Veranda on veel pooleli, nii nagu ka hoone teisele küljele rajatav lahtine palkon. Maja keskel paikneva saali uksed on suletud — selle põrandale maalisid pintslihoidjad kolmapäeval mustvalget mustrit.

Direktor avaldas lootust, et tulevaks laupäevaks on saal kasutuskõlblik, sest 1. oktoobril on kõik Raudna ja Heimtali kooli vilistlased oodatud õppeasutuse 190. aastapäeva tähistamisele. Korraldajad prognoosivad, et kohale tuleb umbes 300 inimest.

«Saime ehitajaga kokkuleppele, et võime siin pidu pidada: majal on ajutine kasutusluba,» ütles ta. «Peame ristsed ja vaatame, kuidas need ruumid vastu peavad.»
Direktor ütles, et ehitustöö ja häärberi ümbruse korrastamine peaks päris valmis olema oktoobri lõpuks.

Tänapäevane sisustus

Kui Heimtali koolimajja sisenesime, tuli kõigepealt jalanõudest välja astuda, et ei rikuks tuliuut puitpõrandat. Meid ümbritsesid hallikates toonides seinad, mis on kaetud lubivärviga. Need alles ootavad rõõmsavärvilisi kardinaid. Seintel ei rippunud veel pilte, kuid nende eksponeerimiseks vajalikud valgustid olid juba paigaldatud.

Õpilased kinnitasid, et on uue ümbrusega rahul.

«Õpetaja, te peate kõigepealt vajutama pliiatsi märgile,» õpetas üheksanda klassi noormees Tarmo Pajumägi bioloogiaõpetajat Elve Kivi, kes oli puutetundliku smart-tahvli tutvustamisega veidi hätta jäänud.

Seejärel sai õpilane ülesandeks tahvlile mõni sõna kirjutada. Ta vedas sellele kirja «9. klass» ning kustutas tehtu paari käeliigutusega. Kriiti ja tahvlilappi ta seejuures ei vajanud.

Smart-tahvel on kahes Heimtali põhikooli klassis, kuid dataprojektorite kasutamise võimalus on igas õpperuumis.

Koolis on ka nõuetele vastav füüsika- ja keemiaklass, mille tarbeks on rajatud eraldi ventilatsioonisüsteem. Kolmapäeval pani kooli töömees Peeter Laurits seal toole kokku — uus mööbel saabub järgemööda ja seda tuleb alles paika seada.

Sisustamist ootab ka tüdrukute käsitöö ja kodunduse klass ning mitu kabinetti. Lisaks klassidele on uus ilme garderoobil ning söögisaalil.

Märkimata ei saa jätta korralikke tualettruume. Neid on kaks all- ja kaks ülakorrusel. Urve Muki mäletamist mööda olid veel 1990. aastate algul mõisamajas ainult kuivkäimlad. «Siis öeldi: «Raudna kooli ma küll ei lähe, sest seal on kemmerguhais!»,» meenutas ta. «Esimesed vesiklosetid saime 1995. aastal ja pärast seda on olukord läinud järjest paremaks.»

Vana on säilitatud

Lisaks moodsatele lahendustele leidub Heimtali häärberis mälestuskilde endistest aegadest. Õppejuhataja kabinetis ja veel mitmes kohas on tükike seinakatet jäetud samasuguseks, nagu see oli mõisa ajal.

Näha saab ka restaureeritud aknaluuke ning laines aknaklaase. Koridorinurgas on eksponeeritud trepialune nurk, kust juttude järgi olevat alguse saanud saladuslik maa-alune käik. Ehitustööde ajal seda siiski ei leitud.

Nüüd algab üks teine käik hoopis vanaaegse kapi sisemusest. Selle uksest pääseb allkorrusele veevärgisõlme.

Varem mõisamajale sooja andnud 23 suurest ahjust on alles vaid kaks. Needki võeti kõigepealt lahti ja laoti siis uuesti üles. Ahjude asemel on radiaatorid ja gaasküte, mis hoiab hoone ühtlaselt soojana ning aitab säästa kütja palgaraha.

«Tänu sellele, et ahjud välja lõhkusime, saime väga palju ruumi juurde,» lausus Eero Metsvahi.

Restaureerimist ootab veel suure saali keskel asuv kamin. Selle ees peaks istekohti jätkuma 140 inimesele.

Esimeselt korruselt teisele viiv puittrepp jätab samuti vana ja väärika mulje, kuid on tegelikult täitsa uus — valatud betoonist ja kaetud puitdetailidega.
Kasutusele on võetud ka maja kolmas korrus, kus paiknevad huvijuhi kabinet ja raadiosõlm: edaspidi saab raadio kaudu teateid edastada mõlemas majas korraga.

Eero Metsvahi kinnitas, et kool on viimasel ajal populaarsust kogunud ning senisele 112 õpilasele võib tulla lisa. «Eks siin mängi rolli investeeringud ning ka Viljandi haridusreform, mis tekitas vanemates segadust,» nentis ta.

«Siinne kogukond enam lapsi linna ei vii. Tänavu olid kõik esimese klassi lapsed meie enda vallast,» lisas Urve Mukk.

Heimtali mõisahoone remont algas 2009. aasta algul ning esialgu tegutses seal ehitusfirma Remet. Mullu augustis lõpetas Pärsti vald erimeelsuste tõttu Remetiga lepingu ning tänavu kevadel jätkas seal tööd aktsiaselts Nordecon. Kogu ehitus on vallale maksma läinud 1,73 miljonit eurot.

KOKKUTULEK

Vilistlased on oodatud 1. oktoobril kooli aastapäeva tähistama.
• Raudna (Heimtali) kooli 190. aastapäev ja vilistlaste kokkutulek algab kell 11 küünalde süütamisega endiste pedagoogide kalmudel.
• Kell 12 avatakse mõisamaja ja spordihoone uksed.
• Kell 16 algab aktus saalis.
• Kell 18 saab hoo sisse peoõhtu.
Allikas: Heimtali põhikool

Tagasi üles