Suure-Jaani gümnaasiumi tüdruku Meri-Liis Soome «Filmitalgute» projekti sattumine sarnaneb paljude näitlejate looga: sõbranna õhutusel kaasa läinud neiu sai filmis tähtsa rolli, kuid kutsuja jäi hoopiski kõrvale.
Hea juhus viis neiu kinolinale
Meri-Liis kehastab filmis «Täitsa lõpp» maatüdruk Susannat, kes kuulub linateose kuue tähtsama tegelase hulka. Susanna ema on piimaautojuht. Neiul on külas ka oma silmarõõm, kes jääb paraku tagaplaanile, kui saabuvad linnanoormehed.
Kõige õigem Susanna
«Kõik sai alguse kevadel, kui klassiõde Kreete kutsus mind Viljandisse filminäitlejakoolitusele. Mõeldud-tehtud. Registreerusime ära ja läksime kohale. Ühel hetkel tekkis mul võimalus täita ankeet, et saada rahvahääletuse abil filmi osa. Kui hakkasin rollikirjeldusi lugema, jäi silm Susanna osa peale: imeline talutütar, kes oskab tanki juhtida,» jutustas Meri-Liis.
Rahvahääletus toimus internetis. Tänu heade sõprade usinale hääletamisele jõudis Meri-Liis viiendale kohale. Õige pea saabus e-kiri, mis teatas, et neiu on valitud kaameraproovi. Peale Meri-Liisi jahtis seda osa veel kolm tüdrukut. Prooviks valmistudes tuli tal pähe õppida katkend stsenaariumist.
«Pabistasin päris palju, aga olin ikkagi kindel, et saan selle osa. Teiste sõnul jäin neile kohe silma: olin iseloomu ja olemuse poolest niisugune, nagu õige Susanna olema peaks,» meenutas neiu, kes on käinud seitse aastat näiteringis.
«Valiku puhul sai otsustavaks Meri-Liisi tüpaaž ja ka hea ettevalmistus. Oma rolliga hakkamasaamine võtteplatsil on noorele inimesele kindlasti raske. Plats on ju täis sagimist — palju inimesi, tehnikat ja järske käsklusi ümberringi. Kuna kogu näitlejaskond sel võttepäeval oli ainult talgulistest koosnev ja kõik ühtlaselt indu täis algajad, siis võib öelda, et nad toetasid üksteist ja teiste tegemisi,» kommenteeris «Filmitalgute» üldjuht Mikk Rand.
Võtted olid 17. augustil Järvamaal. Tööpäev oli pikk ja kurnav, kuid Meri-Liisi jutu järgi andis see suurepärane kogemus talle palju.
«Päev algas umbes kell kaheksa. Võtteplatsil käisin kõigepealt grimeerija ja kostüümikunstniku juures, kus mulle anti selga lilleline kittel ja valged kummikud. Esialgu ajas küll naerma, kuid pärast harjusin ära. Riietuse üle sai ikka nalja,» meenutas Meri-Liis.
«Esimene suurem stseen vändati taluõuel. Algul pidime lihtsalt teksti koos režissööriga läbi lugema,» rääkis Meri-Liis. «Pärast seda proovisime liikumise ja teksti läbi koos kaameraga. Kui kõik sujus, hakkasime tegema filmi jaoks duubleid.» See oli neiu sõnul paras pähkel, sest kõike tuli teha täpselt nii, nagu juhendajad ütlesid.
«Kui kellelgi läks midagi sassi või puhkes ta keset stseeni naerma, tuli duubleid teha mitu ning see väsitas. Aga sellest hoolimata saime hakkama,» tõdes Meri-Liis.
Tüdruk tankiroolis
Pärast lõunapausi võeti linti meeldejäävaim ja ühtlasi kõige keerulisem katkend. Selleks pidi Meri-Liis ronima soomustransportööri ehk BTRi. Osalised kutsusid seda imemasinat isekeskis lihtsalt tankiks. Seda juhtida oli neiu jutu järgi lihtne, umbes nagu autot.
«Pidime tegema mitu duublit, sest tekst oli keeruline ning tankis oli kitsas ja palav. Olen lühike, seepärast kiskusid mul juhtides jalad krampi. Välja nägin vaid imepisikesest aknast. Õnneks ei juhtunud mingit õnnetust,» vahendas Meri-Liis.
Võttepäev lõppes õhtul kella üheksa paiku. «See päev oli väsitav, ent naerurohke. Seltskond oli super ja tehtud sai suur töö. Läks täide minu väike unistus ning jäin väga rahule,» kiitis neiu.
Meri-Liis peab seda oma kõige suuremaks, raskemaks ja paremaks kogemuseks, mis andis talle palju juurde. «Kes teab, ehk tegelen tulevikus kooli kõrvalt näitlemisega edasi,» ütles ta.
«Filmitalgud» on osa eesti filmi sajanda sünnipäeva pidustustest. Rahvafilmiks nimetatud projekti filmiti kahe nädala jooksul. Meeskond töötas igas maakonnas ühe päeva, Viljandimaal filmiti 4. augustil.
Tegevus toimub maailmalõpu eelõhtul, mil iga inimene püüab maapealsed asjad viimasel minutil korda ajada. Peategelased üritavad sekelduste kiuste jõuda tuhamägedesse Lenna Kuurmaa maailmalõputuuri kontserdile. Film linastub novembris.