Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/27/7437007t1h948b.jpg)
/nginx/o/2018/07/17/10894648t1hee4f.jpg)
- 12-aastane Roger märkas laupäeval Viljandi järves hätta sattunud lapsi.
- Päästmisvõtte õppis poiss oma emalt Liisalt, kes aitas teda kord Hiiumaal.
- Vetelpäästjad kutsusid noort elupäästjat naljaga pooleks enda juurde tööle.
Kui keegi vajab abi, siis veendu selles, et oled võimeline abi osutama, lausus 12-aastane Roger Kuura, kes aitas möödunud laupäeval Viljandi järvest välja sügavas vees uppumisohtu sattunud kuueaastase poisi.
Roger ning tema ema Liisa Kuura kõhklesid, kas soovivad intervjuud anda. Nad peavad abistamist enesestmõistetavaks.
«Minu jaoks on elementaarne, et abistan hädasolijaid,» lausus poiss. «Eks ma natuke olen enda üle uhke ka,» ütles ta häbelikult.
Rogeri ema oli poja teost äärmiselt liigutatud. «Olen ääretult uhke, südamepõhjani uhke,» kiitis Liisa nutmapuhkemise äärel.
Hädaline kerkis pinnale ja kadus
Sündmuste keerisesse sattusid Tallinnas elavad Roger ja Liisa, kui suvitasid läinud laupäeval Suure-Jaani külje all vanavanemate juures. Viljandis tavatsevad nad käia rannas, kuhu neid meelitab vettehüppetorn.
«Hüppasin tornist vette ja läksin kaldale puhkama. Ühtäkki märkasin, et poiss ja tüdruk tulevad vahelduvalt pinnale ja kaovad jälle vee alla,» kirjeldas Roger. «Alguses mõtlesin, et nad mängivad või teevad lolli nalja, aga siis mõistsin, et asi on kahtlane.»
Edasi ujus peatne elupäästja veesolijate juurde, kelleks osutusid kuueaastane poiss ja tema aasta-paar vanem õde. Enne appitõttamist kõhkles Roger hetke, sest uppumisohtu sattujast seisis umbes poolteise meetri kaugusel vanem mees. «Mõtlesin, et äkki ta tunneb neid lapsi,» rääkis poiss.
Vesi ulatus lõua alla
Vees hakkas tüdruk nuttes Rogeriga vene keeles rääkima ja osutas oma venna poole. (Roger tõusis ajakirjanikuga rääkides kikivarvule ja asetas käe lõua alla, et demonstreerida, kuhu vesi ulatus – K. K). «Inimesed on filmidest näinud, et uppuja vehib kätega. Tegelikult ei saa hädasolija ka karjuda, sest üritab ennast pinnal hoida,» rääkis poiss.
Roger kirjeldas asjatundlikult, et võttis kuueaastasest poisist päästmisvõttega kinni ja ujus kaldale. Võtet demonstreeris ta oma ema peal, haarates ühe käega kaenla alt, käsi risti ümber kaela, teine käsi jäi ujumiseks vabaks.
Vetelpäästjatele, kes noormeest naljaga pooleks hiljem endale tööle kutsusid, Roger midagi ette ei heida. «Nad ei suuda ka ju kõike jälgida. Rannas oli metsikult palju rahvast,» sõnas ta.
Rogeri ema lahutas sündmuspaigast umbes 20 meetrit. «Olin parasjagu ujumas ja hakkasin järvest välja tulema. Jalutasin Rogeri poole ja nägin, et oi kurja, ta hoiab teist last päästmisasendis,» meenutas Liisa, keda pani imestama, et pojale on kodus õpetatud võte meelde jäänud.
Liisa ei taha uppumisohtu sattunud laste vanematele midagi ette heita. «Nii hirmu täis silmi, kui uppumisohtu sattunud laste isal, pole ma kunagi näinud,» ütles ta.
Rannasviibijad ükskõiksed
Küll aga pani Liisat üllatama rannasviibinute ükskõiksus. «Oleksin tahtnud uppujast poolteise meetri kaugusel seisnud meest raputada, et kus sinu silmad on,» rääkis ta.
Kui Roger oli poisi kaldale toonud, ei reageerinud endiselt keegi. Kuueaastane ei tahtnud jalgu alla võtta, mistõttu Roger üritas teda omal jõul püsti hoida. Lõpuks sekkus rannaline, kes poisi rannavalvuri juurde toimetas.
Hätta sattunu oli vett kurku tõmmanud ja köhis, kuid esmaabi ei vajanud. Üks rannavalvuritest asus poisi vanemaid otsima ja leidis lapse isa lähedalolevast kohvikust.
«Kui sa ei ole endas kindel, ära mine sügavasse vette ujuma. Ära ülehinda oma võimeid. Kui keegi vajab abi, siis veendu, et oled võimeline abi osutama,» andis Roger nõu.
Rogeri ema kiitis Randvere kooli, mille kuuendasse klassi poeg sügisel astub, loodusõpetuse õpetajat Alari Allikat. «Kui muidu räägitakse, et uppumise korral helista 112, siis tema (Allika – toim) läheb süvitsi,» kiitis Liisa.
Päästmisvõtte õppis noormees emalt. Roger rääkis, kuidas ükskord Hiiumaal ujudes ema talle korrutas, et kui väsid, siis öelgu talle. Üks hetk poiss tundiski väsimust ja ema võttis ta samasse asendisse, millega Roger nüüd kuueaastase hädasolija kaldale tõi.
Liisa kirjeldusel on Roger vett armastanud titeeast saati. Rogeri kodu välisuksest on järveni vaid kuus meetrit. Sestap leidis Liisa, et Roger ja tema nüüdseks seitsmeaastane vend peavad varakult ujuma õppima. Samuti on Roger Viimsi spaas läbinud aastase ujumiskursuse. «Vees ei tohi sattuda paanikasse,» ütles Liisa välja oma põhisoovituse.
Laste eest vastutab vanem
Viljandi järve suplusranda valvava G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja pani suvitajatele südamele, et laste eest vastutab rannas lapsevanem. Väikeste laste omapäi jätmine on randades probleem. Vetelpäästjad toovad igal suvel veest välja lapsi, kes on ujudes hätta jäänud ja kelle vanemaid läheduses pole.
«Kõige tähtsam on, et iga rannakülastaja oleks selline nagu Roger – tähelepanelik ja hooliv ning julgeks sekkuda, kui näeb ohtu,» kiitis Raja poissi. Turvafirma esindaja lisas, et uppumisohus olev inimene tihti ei saagi ise abi kutsuda, sest jõuvarud kuluvad pinnal püsimiseks.
Raja teatel oli juhtumi ajal rannas umbes 250 inimest. «Kahjuks ei ole füüsiliselt võimalik, et vetelpäästjal jätkuks sellise rahvahulga sees tähelepanu igale rannas olevale lapsele ja igasse ranna piirkonda samaaegselt,» lausus ta.