Muistsed eestlased käisid kirikus ohverdamas

Kunagise Helme kiriku varemete alt leiti poolsada hõbemünti annavad tunnistust sellest, et alates 13. sajandi keskpaigast toodi siin ohvriande, kuni algse puukabeli asemele ehitati kivist kirik. Foto: Elmo Riig / Sakala

Valgamaal Helme kihelkonnakirikust vähem kui poole kilomeetri kaugusel seisavad teise väikese keskaegse kivikiriku varemed. Neid uurides leidsid arheoloogid paari meetri sügavuselt rusude alt poolsada enamasti imetillukest münti. Leid annab tunnistust sellest, et kivist kirikul on olnud eelkäija, kuhu inimesed on 13. ja 14. sajandil raha ohverdanud.

Mulgimaa pärimuskultuuri programmi toel Helme kunagise väikese kivikiriku juures tehtud kaevamistöid juhtinud arheoloog Heiki Valk Tartu Ülikoolist rääkis, et leiud jäävad enamasti 1260. aasta paiku algavasse ja 14. sajandi teisel poolel lõppevasse ajavahemikku. Need on valdavalt Tartu piiskopkonna mündid, aga leidub ka Taani kuninga võimu ajal Tallinnas vermitud raha ning Põhja-Saksamaa hansalinnade brakteaate.