Haruldane mündileid heidab valgust eestlaste vähe tuntud ajaloole

Keset põldu asuva peaaegu unustatud kiriku varemete alt leitud poolsada hõbemünti annavad tunnistust sellest, et sinna toodi ohvriande XIII sajandi keskpaigast senikaua, kuni puitkabeli asemele ehitati kivist kirik.

FOTO: Elmo Riig

Helme kihelkonnakirikust vähem kui poole kilomeetri kaugusel seisavad teise väikese keskaegse kivikiriku varemed. Neid uurides leidsid arheoloogid paari meetri sügavuselt rusude alt poolsada enamasti imetillukest münti. Leid annab tunnistust sellest, et kivist kirikul on olnud eelkäija, kuhu inimesed on XIII ja XIV sajandil raha ohverdanud.

Mulgimaa pärimuskultuuri programmi toel tehtud kaevamistöid juhtinud arheoloog Heiki Valk Tartu ülikoolist rääkis, et leiud jäävad enamasti 1260. aasta paiku algavasse ja XIV sajandi teisel poolel lõppevasse ajavahemikku. Need on valdavalt Tartu piiskopkonna mündid, aga leidub ka Taani kuninga võimu ajal Tallinnas vermitud rahasid ning Põhja-Saksamaa hansalinnade brakteaate. Kaevand sattus õnnelikku kohta: selle ühes nurgas oli kivikirikueelne münte sisaldav pinnas osaliselt säilinud. Enamasti oli see ümberehitustööde käigus eemaldatud.

Tagasi üles