Siis, kui kirikus ohverdamas käidi

Brakteaate vermiti XII sajandist XV sajandini enamasti hõbedast. Tänapäeva inimesele tunduvad need väga väiksed. Foto: Elmo Riig

Arheoloog Heiki Valk lausus, et Helme keskaegse kiriku leiud langevad Eesti ajaloo mõistes väga põnevasse ja pöördelisse aega, millest ei ole just palju teada.

«Lisaks müntidele tuli välja üks väga tähelepanuväärne leid, imeväike kollane helmes, aga just selliseid helmeid kandsid eesti naised,» rääkis Valk. «Nii et paar põlvkonda pärast vallutust on eesti naised siin ohverdamas käinud. Huvitav paralleel on, et ohverdamine algas siin enam-vähem samal ajal, kui ehitati Helme linnus, kuid välistada ei saa siiski, et ka varem.