Eile kuulutati pidulikult avatuks musta katte saanud 16kilomeetrine teelõik, mis varem oli Kolga-Jaanist Leie sõitjaid peletanud raskete liiklemistingimuste ja tohutu tolmuga.
Kolga-Jaanist Leie saab nüüd sõita mööda mustkattega teed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõnealust kruusateed remonditi viimati viis aastat tagasi. Tollal kaevati kraave ja pandi uus kulumiskiht. Aastatega muutus tee seisukord viletsaks: lisaks arvukatele aukudele kimbutasid liiklejaid kevadisest sulamisveest tingitud roopad ja vallid ning suviti segas naabruskonnas elavaid inimesi teelt tõusev tolm.
Läks kiiremini
Tööd lõigu katte alla saamiseks algasid tänavu kevadel Lalsi lähedal. Esimeses järjekorras ehitati laugemaks üks äkiline kurv. Kogu remonditav teelõik sai killustikust aluskihi ja tugevdatud muldkeha.
Teelõigu äärde rajati ka bussipeatuste laiendused ja sissesõidukohad igale krundile.
Maanteeameti peaspetsialisti Allan Alliku ütlemist mööda näitas tänavune kevad kätte kõik tee nõrgad kohad ja neid oli päris palju. «Teed tuli mitmest kohast täita, paigaldada geotekstiili ja ette võtta muid töid.
Need said aga kõik tehtud ja ma arvan, et selle teega ei teki tükil ajal probleeme,» lausus Allik.
Lääne regionaalse maanteeameti peaspetsialisti Toomas Tootsi sõnul valmisid tööd tähtajast tunduvalt varem. Ehkki remondiks anti aega tuleva aasta sügiseni, lubas ehitaja juba kevadel, et lõpetab tööd tänavu septembris, ja ta pidas sõna. Ainsa tõrvatilgana rikkus meepotti tõsiasi, et teekatte märgistamist pole jõutud lõpetada.
«Muidu võiks ju ehitajaid väga kiita, aga no kuidas need äärejooned veel tegemata on, sellest ei saa aru,» aasis Allan Allik avamisel ehitajaid. Nood lubasid ka viimased jooned võimalikult kiiresti maha joonistada.
Vallale kasuks
Maavanem Lembit Kruuse arvas, et kuigi ehitust korraldas Kolga-Jaani vald, on uuendatud lõigust kasu ja rõõmu ka teistele, kes seda teekonna lühendamiseks kasutavad.
«Mul on alati väga hea meel, kui mõni tee avatakse, sest see on suurim heategu, mille võib ühele külale, vallale või linnale teha. Mu senised kogemused näitavad, et kohe, kui tee on korda tehtud, hakkab ümberkaudse kinnisvara väärtus kasvama, hakatakse maju ja aedu värvima, muru niitma ja kodu korrastama,» rääkis Kruuse.
Maavanema arvamust jagas vallavanem Kalevi Kaur, kelle sõnul on teel kohaliku elu edendamises ülioluline lüli. «Kui teed ei ole, siis ettevõtlus ei arene. Paar aastat tagasi sai korda tehtud Põltsamaa tee ning nägime õige pea, kuidas elu hakkas Kolga-Jaani tagasi tulema: siia osteti kinnistuid, siin käis rohkem inimesi ja siinse elu vastu tunti rohkem huvi,» kõneles Kaur.
Kolga-Jaani ja Leie vahelise lõigu musta katte alla saamine tähendab seda, et nüüdseks on pooled Viljandimaa riigiteed kattega. Kalevi Kauri jutu järgi on seis Kolga-Jaani vallas pisut parem ja katte alla viimist ootab vaid kaks pikemat teed.
Kolga-Jaani—Leie tee remondi hinnaks arvestati 1 135 386 eurot ja Päovere 1,7 kilomeetri pikkuse lõigu katmise hinnaks 137 353 eurot. Et maanteeamet jagas rahastuse kahe aasta peale, on pool rahast tööd teinud firmale Lemminkäinen Eesti veel maksmata. Ehitajate sõnul pole see probleem.
Maanteeameti 2009. aasta loenduse põhjal sõidab Kolga-Jaani ja Leie vahel kõnealust teed pidi ööpäevas paarsada autot, bussi või muud liikurit. Viljandimaa kõige tihedama liiklusega on Tallinna maantee Viljandi ringtee lõik, mida läbib mõnel ööpäeval üle 5000 sõiduki.