Kuidas pääseda naabri koera terrorist?

Maiko Kalvet Foto: Erakogu

INIMESED ON sageli hädas sellega, et mõni lähiümbruse koer või kass käib nende aias või muruplatsil oma asju ajamas või lärmab öösiti ega lase magada. Seadus ei anna sellises olukorras võimalust keelata hooletul peremehel või -naisel lemmiklooma pidada, kuid mingi võimaluse oma õigusi kaitsta siiski pakub.

Kas aeg-ajalt naabri aiast läbi astuv koer või kass on hulkuv loom? Seadus annab ühese vastuse: jah, loomatauditõrje seaduse järgi on omaniku juurest lahti pääsenud ehk hulkuv selline koduloom, kes viibib peremehe või looma eest vastutava inimese juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi.

Omanikul on kohustus loom ise kinni püüda või korraldada tema kinnipüüdmine. Kui ta seda ei tee või teda pole võimalik tuvastada, läheb see kohustus üle omavalitsusele, kes tagastab looma peremehele või viib hulkuma pääsenu varjupaika.

LINNADE NING valdade koerte ja kasside pidamise eeskiri näeb ette, et loomapidajal tuleb välistada neljajalgse ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus. Samuti on ta kohustatud koristama looma väljaheited.

Avalikus kohas tuleb koerad panna rihma otsa ning kurjadel peaks ühtlasi peas olema suukorv. Seda, kas koer on kuri või mitte, otsustab omanik, kes vastutab oma looma tegude eest. Koeral lahtiselt jalutada lubav omanik paneb toime seaduserikkumise: rihmata tohib koer joosta ainult tarastatud aias.

Kui koer teid ei ründa, ei maksa teda ise karistada, vastasel korral panete teie toime seaduserikkumise. Ega loom süüdi ole, et tal on hooletu omanik.

KUHU OMA murega pöörduda? Politseisse helistamine tavaliselt kasu ei too: politsei sekkub enamasti alles siis, kui loom on agressiivne ja ründab. Ainus võimalus on teavitada seaduse ning loomapidamiseeskirjade rikkumisest omavalitsust. Kui omavalitsuses on munitsipaalpolitsei, võib eeldada kiiremat reageerimist. Omavalitsusel on õigus loomaomanikku korrale kutsuda, olgu siis hoiatusmenetluse või trahvi abil.

Kirjalikult omavalitsuse poole pöördudes tuleks märgukirja või avaldusse märkida naabri koera või kassi «külaskäigu» kuupäevad ja kellaajad, võimaluse korral ka loomaomaniku nimi ja aadress ning soovitavalt juhtunu tunnistajad ja nende kontaktandmed.

Tunnistajateks sobivad ka pereliikmed. Pöördumisele tasub lisada fotod, kus on selgelt näha, et naabri koer või kass viibib võõral kinnistul.

Omavalitsuste eeskirja järgi on keelatud lubada loomal kaaskodanikke või teisi loomi häirida. On loomulik, et koerad aeg-ajalt hauguvad, kuid millal see häirimiseks muutub, on tõlgendamise küsimus. Oma kaebusega tuleks sellelgi juhul pöörduda eeskirja täitmise üle valvava omavalitsuse poole.

Kui tundidepikkused haukumissessioonid leiavad aset öösiti, võib helistada ka politseisse, sest öörahu häirides rikutakse lisaks juba avalikku korda ning see käib karistusseadustiku alla. Enamik omavalitsusi on avaliku korra eeskirjades määratlenud öörahu ajavahemikku kella 23—7.

VAHEL JUHTUB, et loomapidaja ei reageeri omavalitsuse korralekutsumisele ning koer või kass jätkab ringiuitamist või öist lärmamist. Teoreetiliselt on muidugi võimalik hooletu omanik kohtusse kaevata ning tsiviilkorras kahjutasu nõuda, kuid lõpptulemus võib olla ettearvamatu.

Esiteks tuleb sellisel juhul tõendada kahju ning see on seaduse järgi hageja ehk kahjukannataja ülesanne. Eestis ei ole minu teada selliseid kohtupretsedente olnud, sestap võib ennustada pikka ja keerukat kohtuvaidlust. Mõistlik on saata enne kohtusse minekut loomaomanikule tähitud kirjaga pretensioon, määrata sellele vastamiseks tähtaeg ning lisada, et nõude tähelepanuta jätmise korral pöördub kannatanu oma õiguste kaitseks kohtusse.

Samuti tuleb tõendada, et võõras loom on teie maal viibinud. Soovitused on samad mis omavalitsuse poole pöördumise korral. Et kohtuvaidluse pidamine kujuneb ilmselt kulukaks, tasub kaaluda õigusabikulude kindlustuse sõlmimist, sest siis katab kohtuskäimise ja kohtuvälise kokkuleppe saavutamise kulud kindlustusselts.

Vahel sunnib alles postkasti jõudnud kohtukutse süüdlast kiiremas korras kokkulepet sõlmima ning kohtuasja sisulise arutamiseni siiski ei jõuta.

Ometi ei tasu loota, et kohtuskäik võiks päädida sellega, et järjekindlalt seadusi ning naabrite närve rikkuvalt loomaomanikult võetakse loomapidamise õigus. Kohus võib seda küll karistusseadustiku järgi teha, kuid ainult looma suhtes lubamatu teo toimepanemise korral.

Eelkõige on selle all mõeldud looma suhtes ilmutatud vägivalda, tema hülgamist või abitusse seisundisse jätmist ning on kaheldav, kas aeg-ajalt oma territooriumilt looma väljapääsemist ning naabri visiteerimist võimaldava omaniku tegevust selleks peetakse.